kindel ei hiidtuulepargile!

taavi kirjutas on Tuesday Jul 5, 2011 rubriigis diskussioonid, uudised, videod. Sildid: , ,

Täiendus: Hiiumaa rannikumerre plaanitava tuulepargi teemal ei ole vahepeal ametlikke edasiminekuid toimunud. 26. mail toimus tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelukoosolek, kuhu esitasime Eesti Purjelaualiidu (EPL) nimel märkused ning ettepanekud KMH täiendamiseks. Üheks eesmärgiks oli selgesõnaliselt välja ütelda soov, et merre ja ka rannikule ehitamise planeerimisel ka meie huvigrupiga arvestataks. Sisuliselt tegime konstruktiivset kriitikat KMH teostajate (antud juhul siis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi) pihta. Oi kui mõnus oleks, kui sellised asutused ei teeks oma tööd pinnapealselt.

Eesti Purjelaualiidu ettepanekud.pdf

Järgnev postitus pärineb 2009 aasta jaanuarist:

Tegemata siin kokkuvõtet Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre ulatuslike tuuleparkide ehitamisega kaasnevatest keskkonnaohtudest ning nurisemata Eesti jaoks kaheldava väärtusega välisinvesteeringu üle, peab maui.ee oluliseks rõhutada aspekti, millele tõenäoliselt paljud teised huvigrupid tähelepanu ei pööra:

Hiiumaale, Kõpu poolsaare tippu – lühidalt üteldes Risnasse – jõuavad meie pisikesel Läänemerel tuule jõul tekkinud ja kasvanud lained. Tugevamate tormide ja soodsa tuulesuuna korral ulatub vahetult Hiiumaa läheduses (tegelikult pea 70 km kaugusel) asuva lainepoi number 1 (Northern Baltic Proper) poolt mõõdetud üksiklainete kõrgus 14 meetrini, keskmise lainekõrguse iseloomustamiseks kasutatava näitaja significant wave height maksimumiks on seni mõõdetud 7,7 meetrit.

Ümber Risna Põhjaneeme kaardudes moodustuvad avamerelainetest tuulesuunaga risti liikuvad laineliinid, tänu sobivale põhjareljeefile tekib murdlainetus. Meie jaoks tähendab kõikide nende tingimuste kokkusattumine asendamatut loodusvara. Ka kogu Läänemere mõistes on Risna haruldane, võiks ütelda et endeemne paik. Seda kinnitavad oma sagedaste külaskäikudega mitmed nimekad lainesõitu nautivad purilaudurid Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Lähematest naabritest lätlastest rääkimata – nendest on saamas regulaarsed Hiiumaa külalised.

maui.ee kindel seisukoht on hukka mõista igasugune tegevus, mis nii haruldasi loodustingimusi ohustada võib.

Kui keegi oskab viidata uuringutele, mis näitavad, et Hiiumaa ümbrusesse vette kavandatavad tuulepargid ei mõjuta vähemalgi määral laineid, mis on meile paraku sama olulised nagu õhk, vesi, kallid inimesed ja raamatud, siis andke palun märku.

Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre hiigeltuulepargi ehitamise plaanide vastu saad anda oma allkirja siin.

17 kaasamõtet artiklile “kindel ei hiidtuulepargile!”

  1. Marko P ütles

    Minul isiklikult pole nende unikaalsete tingimuste vastu midagi, k2iks ka tulevikus imetlemas NEID ning NEID virtuoose,kes NEID suudavad 2ra kasutada, enda veel (nagu ‘vesi’)liigutamise huvides.
    Pigem unikaalsuse s2ilimise poolt.Aga.Kui me oma ‘roheluses’ – fossiilsete kutuste vastastena (mida tundub enamus olevat..), v6itleme nii uhe kui teise vastu, mis saab edasi? Kas hakatakse k2ima Tallinnast Ristnat nautimas m88da merd – tuule j6ul? Teooriaski juba peaagu v6imatu..Tartlastest r22kimata;)
    V6i paigutagem need alternatiivenergiat tootvad tuulegeneraatorid sisemaale, kus tuult peaaegu pole? V6itlus on p6hjendatud vaid siis kui mingi alternatiiv v2lja oleks pakkuda. Kas meil on?

  2. taavi ütles

    Aitäh kaasa mõtlemast. Küsid et kas meil on alternatiiv? Alternatiiv millele?

    Mina näen probleemi riigi saamatuses omale võetud kohustuse täitmisel. Selleks kohustuseks on saavutada taastuvenergia osakaalu suurendamine, mis taastuvenergia direktiivi järgi peaks aastaks 2020 Eesti puhul olema 25% lõpptarbimisest. Riigi saamatus väljendub kasvõi selles, et antud juhul siis Hiiumaa elanikud on mures oma elukeskkonna kvaliteedi säilimise pärast. Kusjuures eriti tobe on, et hiidlaste hirmude põhjustajaks ei ole otseselt justkui “riik”, vaid mingid ärihuvid, aga tegelikult on ikkagi riik oma tegematajätmistega.

    Taastuvenergia suuremas mahus tootmine on möödapääsmatu. Küsimus on pigem selles milline on vajalik ja otstarbekas maht?

    Ja selge on, et tuulevaiksesse kohta, kus tiivikulabad sugugi ringi ei käi, ei ole tuulegeneraatoreid mõtet ehitada. Ehk siis – mingid piirkonnad tuuleparkide jaoks lihtsalt ei sobi. Aga tundub, et tuulepargirajajad ja -pooldajad ei hammusta läbi sellest, et vastupidine ei kehti! Ei saa ütelda, et tuulepark sobib sinna, kus on tuuline. Tegureid on rohkem ja neid ei tohi otsustusprotsesis kõrvale heita.

    Mis puutub Ristnasse pääsemisse, siis selle pärast ma veel väga muretseda ei oska. Minu sisetunne ütleb, et inimtranspordi peale kasutatavad energiakogused ei ole ligilähedaseltki võrreldavad nende mahtudega, mille kasutab ära näiteks Eesti tööstus. Ehk siis – pisike kokkuhoid, mille saavutame inimtranspordi arvelt (sõites vähem rongi/bussi/auto/laevaga), ei mõjuta tervikpilti kuigivõrd. Efektiivsem energiakasutus tööstuses, kus mahud on suuremad, teeks aga imet. Nagu ka tööstuse reorganiseerimine vähem energiamahukaks.

    Maapurjekaga Tartust Ristnasse käima ei tahaks küll hakata : ) Aga selleks puudub ka vajadus. Kui ma pisike olin, käisin Käärikul suusatamas ikka ülikooli suusabussiga ja mitte oma helikopteriga. Sedasorti liikumisvõimalused jäävad ja tekivad edaspidigi. Hmm… kuigi jah – Tartu Ülikooli Kärdla Kolledžit ei ole vist veel olemas.

  3. Rolle ütles

    Alternatiiv on ju täitsa olemas, aga see ei taga investoritele soovitud tulemust. Ma võin küll paranoiline tunduda, aga kuna selle projekti taga on vene kapital, mis teadagi kuuletub võimudele erikuradi hästi, eriti peale Jukose lugu, siis selle projekti üks kindel eesmärk on muuta Lääne-Eesti õhuseire olematuks- 200 meetri kõrguste liikuvate objektide taga on hävitajail väga turvaline läheneda Lääne-Eesti saartele “nähtamatult” ja on ju Hiiumaa NATO poolt välja valitud tugibaas vene invasiooni puhuks. Samas tegelikult on olemas selline kant nagu ahermäed Ida-Virumaal, kohati tugevalt üle 1oo meetri merepinnast ja kui veel tiivik masti otsa ajada, sis jääb see ka pidevalt liikuvate õhuvoolude sisse+ veel see, et energiaülekande ja lülituste kompenseerimine on seal kandis tehniliselt kordades lihtsam-turvalisem, ja kui veel jurde panna see, et sealsetele tegemistele paneb ka EBRD õma õla pea 80% ulatuses alla, siis on kuidagi väga imelik, et tahetakse läbi suruda, kallimat ja ebaratsionaalsemat varianti( sama nordstreamiga- vene värk, nagu ütles kunagi kindral Aleksander Lebed, kelle putinlased kamtšatkal ää killisid: kõiksugu lääne kavalusele oskab venemaa alati vastata ettearvamatu lollusega:).seda kõvemat tuult niikuinii ei tarvitata eriti- keeratakse labad tuulest välja.

  4. taavi ütles

    Rolle, küsin ka sinu käest : ) Alternatiiv millele? Ma ei ole Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre kavandatud tuuleparkide teemaga nagu ka taastuvenergia arengukavadega (kui midagi sellist üldse arvestataval kujul olemas on?) nii hästi kursis, et oskaks pakkuda alternatiive. Alles siis, kui on teada milles on küsimus, on võimalik aru saada mida vastus tähendab : )

    Kas sul on ehk ettekujutus nendest energiamahtudest, mida Ida-Virumaal ahermägede otsas tuulikute abil toota õnnestuks? Ja siis see peamine küsimus – kuidas ja mis mahus aitab sinna tuuleparkide rajamine kaasa “põlevkivielektri” tootmise vähendamisele?

    Sellest kõvema tuulega labade tuulest välja keeramise mõttest ei saanud ma aru. Igaks juhuks selgitan, et merre ehitatud tuuleparkide puhul ei karda ma väga, et need meie jaoks tuult mõjutaksid. Massiliselt merre meie lainete teele ette ehitatud tuulikud rikuvad pigem laineid.

  5. Rolle ütles

    eks ikka alternatiiv hiiumaa tuulepargile. Ehk siis EL taastuvenergeetika direktiiv mille järgi miskiks kohinaga lähenevaks aastaks peab taastuvenergeetika maht olema 20% kogu tarbitava energia mahust. Kuna hüdroenergia ja päikese oma kah Eestis ei suuda iial seda mahtu välja käia, siis jääbki aint see tuulest vändatav. Kahjuks on praegast nii, et riigil on kohustus ja kohustustest tingitud soov tuuleenergiat arendada, puuduvad aga vahendid selleks. Vahendid on küll olemas ühel teatud grupil, kuid nende jaoks on oluline just Hiiumaale oma kama püsti ajada. Ida-Virus ei täida tuulikud oma “funktsiooni”. Ida-viru tuultega tegelt nii, et seda teemat on uuritud juba isegi okuajal ja tuult seal on. Labad välja tähendab seda, et teatud tuulekiiruse juures ei suuda tuuliku kontstruktsioon seda powerit taluda ja purunemise vältimiseks keeratakse labad tuulest välja.

  6. taavi ütles

    Et siis alternatiivseks tuulepargi asukohaks pakud Ida-Viru, kuhu paigaldatavate tuulikute kohta ütled samas et seal ei täida tuulikud oma “funktsiooni”. Kuidas seda siis mõista?

    Ma saan koguni aru, et need protsendid on riigiti erinevad. Aastaks 2020 on Eesti lubanud lahkesti, et 25% siin kasutatavast elektrienergiast on taastuvenergia. Kusjuures need 25% ei pea olema siin toodetud. Taastuvenergiat võib ka sisse osta. Aga kui ma kusagil eksin, siis olge palun kenad ja parandage.

    Jah, seda labade keeramist ma kujutan ette. Sellega saavutatakse ka, et tuulikud käivad erinevate tuuletugevuste puhul oma optimaalse kiirusega. Aga kuidas labade keeramine siin üldse jutuks tuli, ah? : )

  7. taavi ütles

    Aa, seda “funktsiooni” : )

  8. Rolle ütles

    labade keeramine ses mõttes, et üks asi on olemas olev tuul ja teine asi see, kui palju selles olevat energiat suudetakse kinni püüda, ehk siis jah hiiumaal on tuules palju rohkem energiat, kuid kokku võttes saab seda idavirust sama palju ja stabiilsemalt(ja võrku suunamine seal oluliselt lihtsam ja odavam) kui hiiust. noja “funktsioonile” said juba pihta

  9. Marko P ütles

    M6tlen veel korra kaasa (tunnistan: mitte v2ga suvenenult). Alternatiivi ,antud juhul, oleks vaja sellele pildile (mille ma paari lausega s6nastada proovin neile, kes aru ei saanud:): me ei taha (uritame mitte) kasutada enam foss.kutuseliike aga samas ei taha ka, et tuuleenergia oleks k2ttesaadav. Kuna seda ala,kust tuulegen.meile vajaliku koguse toodaksid jaaks vaat et uldse 0 rm ligi – igale poole v8ib leida maaomaniku, -naabri, talupidaja, tennisev2ljaku – golfiplatsi omaja, kes ei taha, et need valged teibad tiirlevate labadega tuleks “tema hobi-,elu-tingimusi rikkuma” – mille poolest tema siis kehvem on ,kui laineharjade vajaja?
    Palve pakkuda alternatiiv, seega, oli m6eldud nii,et leida mingi muu lahendus, sest kui ei sobi uks ja ei sobi teine (energialiik), mis siis saab?Kaotavad grupid ,kes piisavalt k6va h22lt ei suuda teha. Kas niisama l2rmanine on hea kullalt?

  10. taavi ütles

    Ei olegi keegi halvem. Kogu selle siinse hüüatuse mõte ongi just see, et erinevate huvigruppide arvamus peab olema välja üteldud. Kolmas sektor, kodanikuühiskond – hirmutavad terminid, ah? Minu arvates on see ainult tervitatav, et üha rohkem julgetakse oma (elu)keskkonna kaitseks sõna võtta. Kui jätta sõnaõigus ainult nendele, kes antud asjas midagi ära suudavad teha (antud juhul siis tuuleparkide rajamisse investeerivatele ärimeestele), siis ei jõua küll kusagile.

    Ja mis mõttes niisama lärmamine? : ) Tuulepargile alternatiivse asukoha otsimisega (kui see nii peaks minema), või alternatiivsete tehnoloogiate leiutamisega võiksid tegeleda ikka selle ala asjatundjad ja mitte meie.

    Ja mitte tuulepargi kui sellise vastu ei ole see artikkel vaid selle vastu, et plaanitakse teha midagi sellist, mis väga paljude elukeskkonda otseselt ja pöördumatult mõjutab. Selliseid otsuseid ei tohi teha vaikselt, poliitiliselt, kellegi selja taga.

  11. Aili ütles

    Alternatiividele polegi mõtet mõelda, kuna toota kavatsetav elekter on kõik kavas müüa Rootsi ja kasum läheb ka Eestist välja.
    Vt. http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com/
    🙁
    Meid see ei aita sugugi.
    Igal juhul vastu.

  12. taavi ütles

    Aitäh, Aili. Kas keegi oskab kaasa mõtelda ja põhjalikumalt kommenteerida – mida positiivset need Hiiumaale kavandatavad tuulepargid praegu annaksid:

    * Kas saaksime nende abil taastuvenergia direktiivis lubatud kohustused täidetud?

    Minu arusaamise järgi peaksime selleks Eestis *kasutama* taastuvenergiat ja mitte tingimata seda siin tootma. Tuulest saame toota üksnes taastuvenergia nö. toorainet. Või olen ehk risti vastupidi aru saanud sellest? Selleks, et saada kasutuskõlblikku elektrienergiat, on vaja ka kompensatsioonilahendust tuulevaikseks ajaks. Seni kuni seda ei ole, peame odava tuuleeneergia kusagile välja müüma ja siis kvaliteetsema “valmis taastuvelektrienergia” uuesti sisse ostma. Seda viimast ei takista ka praegu mitte miski tegemast – selleks ei olegi vaja tuuleparke Eestisse rajada.

    * Milliseid (ja mil määral) makse laekuks riigikassasse?

  13. taavi ütles

    Käisin vahepeal Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi tuuleenergia seminaril, kus esines Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp (http://www.tuuleenergia.ee) ja sain veidi targemaks. Tõepoolest, mingit otsest nõuet Eestis tuuleenergiat toota ei ole – taastuvenergia saab ka sisse osta. Sobivaid välisühendusi selleks aga napib. Teppi hinnang Raunisaar’e ja Greta Inc’i väga puudulikult ettevalmistatud plaanide kohta ei olnud kaugeltki soosiv.

    Mulle teeb nüüd aga muret hoopis uus teadmine, millele varem tähelepanu ei osanud pöörata – mahud, mille ulatuses Eesti Energia olevat suuteline tuuleenergiast kasutuskõlblikku taastuvenergiat tootma, on nii suured, et ulatuslike avameretuuleparkide rajamise oht kummitab jätkuvalt. Teppi jutus jäi mulle kõrvu ka üks ebaloogilisus (millele tõenäoliselt leidub lihtne seletus?) – taastuvenergia mujalt sisseostmise üheks takistuseks nimetas ta turvaliste välislinkide puudumist. Samas on selge, et vahel on aegu, kui Eestis tuult lihtsalt ei ole. Kui nendel hetkedel energiat kusagilt sisse ei osteta, peab selle kohapeal tootma, mis aga tähendab, et Eesti Energial peab olema valmisolek ka ilma tuulikute täiendava abita Eesti energiavajadused katta. Minul tekib aga küsimus, et kas EE’l on otstarbekas hoida töökorras nii võimekat elektrijaama, mille “kogupotensiaali” kasutatakse ainult nendel hetkedel, kui tuult ei ole. Ja ülejäänud aja seisab investeering lihtsalt jõude ja ei tooda kasumit. Tundub nagu väga kallis plaan, mille lõpuks maksab kinni ikka kohalik tarbija. Kas sellise arutluse valguses on üldse mõeldav, et Eestis tuuleenergia tootmisest mingit reaalset efekti tekib?

  14. Hillar (mandrilt) ütles

    me ei oska kahjuks üelda mis kasu ta toob vaid oskan hulgaliselt fakte tuua mis kahju toob…. Esiteks on selle tuulepargi taga tõesti Venemaa kes ajab äri mingi Kanada firma läbi nii edasi. panaen siia ühe aadressi kust saate täpsemalt lugeda. ja need faktid mis seal kirjas on tõestatud teadlaste poolt kes on uurinud teisi tuuleparke skandinaavias ja mujal.

  15. Jakob Kross ütles

    Minu arust on see hiigelpargi rajamine kah totaalselt mõttetu. Seest oleks minumeelest aga mõteks ehitada hiiumaast ja saaremaast läände üks 10 tuulikut mis toidaksid mõlemad saared ära ja tekitada sama süsteem mida kasutatakse taanis. Nimelt eraldada saares eesti energiast ja tuulikute omanikuks oleksid hiidlased ja saarlased ja seega oleks neile elekter tasuta. Tegu oleks nagu osaühinguga. Ja olekski saared toidetud seda eesti energia vabalt ja hiiumaal saaremaal elekter tasuta.

  16. taavi ütles

    Jakob, suur tänu kaasa mõtlemise ja kommentaari lisamise eest. Kuid “el. saab tasuta”-stiilis lahendusi mittepakkuvad ideed ei vii diskussiooni mingis suunas edasi. Loosungeid “eraldada saared Eesti Energiast”, “elekter hiidlastele ja saarlastele tasuta”, jms. eelistaksin mina välja hõigata üksnes juhul, kui nendega kaasneb realistlikuna kõlav elluviimisplaan. Te ei usu ometi millegi sellise võimalikkusesse, vähemalt mitte selliselt lakooniliselt kirja panduna? Piisab ühest vihjest: tuulikud ei tooda kogu aeg elektrit.

  17. taavi ütles

    Lisasin loo algusesse ühe video soikujäänud avameretuuleparkide diskussiooni elavdamiseks : ) Tulge, avaldage palun oma arvamust Risna külje alla – otse meie lõuna- ja edelatuulte ning lainete teele – tuulepargi rajamise plaanide teemal.