Tegime 1. aprillil lihtsalt jutukas nalja, aga kuna paistis, et keegi eriti õnge ei lähe ja ei usu ka, siis pidime ikka ise vette kobima. Pea pool tundi kannatas nii sõita, et käed märjaks ei saanud, siis panin täiega kivisse, sõitsin ühe uime alt ära, ja oligi õige aeg kaldale minna – Jaanus kibeles ka vette ja tahtis pildile. Nii mõnus oli jälle Ristnas metsa vahel lonkida ja vees muidugi ka.
Kes nüüd ridade vahelt ei viitsinud lugeda, siis mu vanad lauad on nüüd eriti müüa : ) Vaadake turule ja tehke aga lahkesti omapoolseid pakkumisi, kui seal olev hind ei meeldi.
Youtube’i üha lisandub täiesti tavaliste inimeste filmitud videolõike Mauilt, Peahist (meil rohkem tuntud nime Jaws all). Tasub vaadata : ) Ja vaadake ka uudisenuppu Kai Lenny esimesest Jaws’i-päevast ja lugu sellest, kuidas Jason Polakow Peahis kolme järjestikuse laine alla jäädes üle minuti aja vee all oli ja esimese inimesena sellest eluga välja tuli.
Pühapäevase Ristna kohta on päevikutesse juba nii palju ilusaid aga ka valusaid lugusid kirjutatud, et tunnen, et mul ei ole seekord suurt midagi lisada. Aga kirjutan ikka, et saaksin selle pildi mälestustesse tugevamini paika ja ühtlasi ka fotograaf-Urmase väärt ettevõtmist tunnustada.
Ei olnud just kõige lebom päev, aga see-eest väga õpetlik, ja meri oli ilusat valget värvi. Selle kohta üteldakse vist, et jänes oli peal, ah? Ristna jõgi voolas eriti kiiresti ja ühes kohas, üsna seal minu telliskiviputka juures, kust algab vaikne metsarada, mida mööda tavaliselt lagendikule tagasi kõmpisin, tekkis seisulaine, mille peal oleks vist lainelauaga ka sõita saanud.
Kui pauerit ja õnne on, siis saab nendest vahustest lainetest üle küll. Powerit on, õnne on.
