maui.ee

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: [maui-map “Kullipesa”]

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: [maui-map “Pirita”]

Kiirusefriigid on kindlasti seda juba näinud. Rohkem lugemist ja infot on speedworldcup.com lehel.

Ma ei ole enam nii kindel, kas surfivideosid vaadates midagi õpib ka : ) Kui õpib, siis ilmselt seda, et kaldalt vaadates tunduvad meie [maui-map “Ristna”]-lained enamasti ikka väga pisikesed. Mis muidugi ei tähenda, et ise nendes pisikestes lainetes huvitav sõita ei oleks.

Seda Maui põhjakaldal filmitud videot on minul veel eriti tore vaadata, kuna seal sõidavad paar mu lemmikpurje. Need rohelised [cref goya-sail-guru-2009 Goya Guru] nimelised. Ja ilusasti sõidavad : )

Täna lihtsalt ei olnud minu päev.

Alustuseks ei leidnud ma Piritalt masti üles. Olin juba loobunud surfama minekust, kuid jätsin kamad igaks juhuks auto katusele, et vähemalt surfari moodi välja näha. Peale mõningast ringisõitmist meenus, et mu isa sõitis ka kunagi purjelauaga, korra käis koguni Aegna maratonil. Niisiis – saingi endale 12 aastat vana 10%se masti. Kuna Väänas oli erinevatel andemtel vaikus, läksin Püünsisse.

Pärast ülikiiret rigamist ja teibiga kalipso kokkukleepimist võtsin suuna Aegnale. Kui hakkasin esimele jibele mõtlema, sain pihta kivile. Oh happy day… Õnneks leidsin uime üles, panin selle vastas-halsi jala-aasa ning hakkasin kodupoole libisema. Trapetsit taha ei sidunud vaid surusin ahtri niivõrd vette, et sain mingit kurssi hoida. Edasi pidin sõitma väga karvase uimega, aga kuna ma ei ole üle pika aja väikestega (85/5,0)  korralikku päeva saanud, oli ikkagi väga mõnus. Ühel hetkel sai mul triibutamisest villand ning hakkasin fronte katsetama. Need tulevad iga korraga aina paremini välja. Sekka muidugi mõned ägedad erandid… näiteks need “esimene jalg aasast väljas” tüüpi.

Kamasid kokku pannes sain veelkord kinnitust, et täna ei ole minu päev. Nimelt lendas mul laud tuulega katuselt minema, lüües uimega tagaklaasi katki. Õnneks on mul toonklaas ning tänu sellele püsib klaas veel mingil moel ees.

Üldiselt jäin päevaga rahule, küll aga oleksin tahtnud näha müstilisi laineid, mis teatud tingimuste kokkulangedes pidavat Püünsisse tekkima.

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: [maui-map “Püünsi”]

On ilus koht küll, aga ausalt üteldes… ei kutsu. Kui te mõistate, mida ma mõtlen : )) Samast kohast on veel toredaid videosid. Näiteks siin ja siin.

Keith Tebouli käest laudade tellimine on popp ja tema käest saab tõepoolest kõike: ühe-, kahe- ja ka neljauimelisi lainesõidulaudu. Ühe teise lauabrändi esisõitjad on ikka häbenematult omale Keithi käest laudu tellinud, lastes need oma toetaja värvides kujundada (loe näiteks siit ja siit), kuid sama põnev on netiavarustest leida täiesti tavaliste inimeste kirjatükke sellest, mis kaalutlustel nad omale custom laua on tellinud. Meenutuseks tasub lugeda ka ühte varasemat intervjuud Keith Tebouliga ja siis veel ühte üsna värsket intervjuud.

See on see video, kus Levi teeb glissis wave 360 : ) Ja oioi… need rohelised Goya 2010.a. purjed on ikka ilusad.

surfikoht: [maui-map “Hookipa”]

Varuge veidike aega, rahu ja vaikust. See umipictures.com‘i tehtud video on seda väärt. Ja tõenäoliselt tahate seda veelkorda vaadata : )

surfikoht: [maui-map “Pozo Izquierdo”]

Kuna olen viimasel paaril Hiiumaa-tripil praamist maha jäänud, olin seekord Rohukülas kohal tund aega varem ja bronniga.

Sinnasõit laabus tõrgeteta, ning samamoodi võib ütelda ka peaaegu kõikide esimese päeva sõitude kohta. Päris mitmes sõidus olin pika vahega esimene. Enne viimast sõitu kukkus aga tuul alla kolme meetri ning formulaga enam glissi ei saanud. Finišijoone ületasin ühena viimastest. Järgnes ütlemata mõnus aftekas mis viis mõtted kiiresti ja kaugele tuule puudumise tõttu mastiga koju sõudmise mälestusest.

Teise päeva hommikul oli veel tuulelootust, mistõttu valisin suure svertlaua asemele siiski formula. Veepeal pidin aga tunnistama, et sain tünga. Ainuke võiduvõimalus oleks olnud siis, kui ka svertlaudur/formulist Keskküla ühe tünga oleks saanud. Seetõttu pumpasin kõigest hingest glissi, jätmaks kaldalolijatele mulje, et tegelikult puhub. Keskküla küll ootas viimase minutini, kuid otsustas siiski windglideri kasuks. Seetõttu oli liidrikoha kaotamine ilmselge. Edasi kulges mu päev lauldes: “What do you do with a drunken sailor, Earl-eye in the morning”. Viimases sõidus viskasin tervislikel põhjustel rätiku ringi ning läksin kaldale.

Üldkokkuvõttes saavutasin ikkagi kolmanda koha. Raivole ja Aivarile tegin ära 😀