Philip Köster televisioonis, ja kauba peale veel mõnusaid tuttavaid kaadreid Vargasest, Pozost ja mujalt.
surfikohad: Vargas, Pozo Izquierdo, Juan Grande
Boardseeker testis suuri 2011 aasta veivikaid ja paistab, et Goya Custom Quad ja Quatro Twin teevad teistele pika puuga ära ; ) Testi tulemused avaldatakse 29. oktoobril. Mõned head lauad on küll seekord testist välja jäänud, aga eks nad seletavad ise lähemalt, miks just selline valik tehti. Loe lähemalt…
foto: boardseekermag.com
Graham Ezzy minu lemmiklauaga Portugalis.
surfikoht: Guincho
Jälle 2 järjestikust päeva paradiisis – Ristnas. Esmaspäeval puhus korralikult edelast, ja laineliinid ulatusid maailma serva taha. Võistluse päeval tulid ilusad lained settidena, mida pidi päris hoolega passima. Mõned liinid olid ülipuhtad ja -pikad, sõitsime 4,7 m2 purjedega.
Algus oli väga paljutõotav, aga siis keeras tuule kagusse, millega EMHI tegelikult ka ähvardas, ja lisaks vaikis ära ka. Veel napp tund aega ja oleksime double-elimination’i ära jõudnud sõita. Nüüd jäid miinusringis õige mitu põnevat sõitu pidamata ja plussringi finaal (Penny ja mina) samuti, millest oli veidike kahju. Pennyt ma küll nagunii võitnud ei oleks, kuid võimalus eesti meistrikatel kolmanda koha peale sõita lipsas täiesti teenimatult käest : )
Võistluse katkestamise otsus oli väga õige. Üksnes single elimination, mille finaali üritasime pärast sooja suppi ja pikka passimist siiski ära sõita, ei oleks pooltki nii huvitav, kuna jätab liiga palju juhuse hooleks. Ilmselt oleksid paljud väljalangenud olnud suht pettunud.
PWA eeskujul hindasid kohtunikud kahte parimat lainet ja kahte parimat hüpet, heat’i kestus oli 8 minutit. Risnas on aga 8 minutit selgelt liiga lühike aeg – näiteks minu ja Erno heat‘is, kus lained olid tõeliselt ilusad ja õigeid laineid selle võrra lihtsam valida, jõudsime teha välja minnes 1 hüppe, siis kaks pikka lainesõitu, ja oligi aeg otsas.
Eesti Meistrivõislus lainesõidus on endiselt popp, meelitab isegi sellise jahedamapoolse ilmaga ligi väga toreda ja armsa seltskonna, ja selle eest väärivad aplausi kõik korraldajad, kohtunikud, kaasaelajad, sponsorid ja muidugi osavõtjad. Ah jaa, medaleid ei saanud seekord küll keegi, aga auhind parima lainesõidu eest – kast õlut – anti mulle. Kas see on nagu rändkarikas, eks? ; ))
Veidi pilte on Jaanuse lehel jree.ee
fotograaf: Jaanus Ree
Ristna on ikka müstiline koht. Isegi peaaegu-kagutuulega jõuavad lained just sellesse kõige õigemasse lahte ning sõjaväeossa ei olegi vaja minna.
Ilusad siledad lained tekivad muuli otsast veidi paremale, kus kaguga on täiega maatuul. Ja ega jahedama veega ei olegi enam tark sinna sellise tuule-suunaga ronida. Teisel päeval, kui kaldale hakkasime tulema, maandusime kõik üsna erinevates kohtades. Tublimad tulid muuli mööda jala ja julgemad ujusid ; ) Ma ujusin ca. 200 meetrit rinnuli-selili segatehnikas, ja katsetasin erinevaid taktikaid. Muuli suunas ujumisest ei olnud erilist abi, püüdsin kurssi võimalikult otse majaka suunas hoida, ja mitte Tõnise kombel maailma serva poole tüürida. Purje hoidsin siis meelega vees, et maatuul – olgugi et nõrk – ei segaks. Mingil hetkel hakkasid lained ka kaasa aitama, kuid õige vähe, sest uuesti murduma hakkasid nad alles vahetult kalda läheduses, kus jalad niigi kohe-kohe põhja ulatusid.
Aga jah, vesi oli veel mõnusalt soe ja päike soojendas käsi. Mõtisklesin seal näiteks, et kas kusagilt kaugemalt selliselt tagasi ujudes tunneksin veel ära selle õige hetke, mil taglas laua küljest lahti harutada, sellele hea tuju ja tänutundega järele lehvitada ja siis ainult lauaga kaldale ujuda? Või siis hoopis üritada märku anda, et on abi vaja. Ega 12-kraadises vees päris lõpmatuseni ka ei mõnule, ja seda, et kui kiiresti jahtumine tuleb – seda kogemust ja teadmist ju tegelikult ei ole.
Jaanus valis koolitöö tegemiseks päris hea koha – seisis aga muuli peal suure kivi otsas ja muudkui klõpsis pilte : ) Eks ta paneb need oma lehele kunagi üles ka. Ah jaa, see imepisike videojupp seal all näitab, et igat värvi quad’idega saab täitsa mõnusasti sõita ; ) Oi küll oli mõnus Ristna-tripp.
surfikoht: Ristna
fotograaf: Jaanus Ree
Umbes poole loo peal, kus Thomas Traversa poomikaameraga sõidab, on tunne nagu oleks muusika just selle video jaoks kirjutatud : )
surfikoht: Reunion
Mida jahedamaks läheb meil vesi, seda kindlamalt trügivad Cabo Verde lained unenägudesse.
surfikoht: Ponta Preta
surfikoht: Hookipa
