Oli mõnus kuid veidike külm surfipäev. Tuul puhus ja päike paistis, aga kuna mu kamad on mööda maailma laiali ei olnud mõistliku varianti veepeale minekuks. Tahtmine oli küll tohutult suur. Tegin rattaga Pirita ringrajal trenni, aegajalt vaatasin ka surfiklubi juurde, kas mõni purjelaudur on ehk peale läinud. Ainult lohetajaid silmasin. Täna kokku: 56 km, 2h 15 min ja keskmine pulss 130.
25… tõuge, 25… tõuge…, kuid mitte täna. Seekord oli 50… tõuge, 50… tõuge… Hoopis teine tera. Puhkepauside ajal sai väga suurelt ekraanilt Red Bulli surfivideosid vaadata 😀 Kokku 2500 m krooli ning 50m sellili.
Täna oli viimase aja parim rattailm. Temperatuur oli piisavalt madal ja palav ei haknud, samas oli ka meeldivalt soe ning varbad ei külmunud enam ära. Õhk oli mõnusalt niiske ja olulist tuult ka ei olnud. Tegin Tallinnale ringi peale (Pääsküla, Kakumäe, Kopli, Pirita, Viimsi, Mähe, Lasnamäe, Järve, Pääsküla). Aega kulus 3 tundi ning distants oli 80 km, kesmine pulss 142. Et treening vaid jalgrattasõidust ei koosneks, sörkisin peale tunnist pausi 40 minutit keskmise pulsiga 130.
Päeva krooniks oli ajavahemikus 22.30 – 00.00 tehtud sõbralik, kuid väsitav jalgpallimatš TTÜ 15cm paksuse lumekattega tenniseväljakul. Pall ei lennanud sugugi nii kergelt / kõrgele kui rannaliival või muruplatsil, samuti oli jooksmine raskendatud. Kukkuda oli jällegi väheke pehmem.
Josh Angulo, Francisco Goya, Victor Fernandez, Kevin Pritchard, Daniel Bruch ja Marcillio Browne räägivad oma esimesest tripist Cabo Verdele.
video: caboverdeworldcup.com
Noor andekas Goya sõitja Chris Murray räägib sellest, kuidas ta talvise Kaplinna-puhkuse jaoks raha kogus. Väga põnev oleks lugeda meie kohaliku kaadri lugusid sellest, kuidas nad LAV’i reisiks vajalikud astronoomilised summad kokku said.
video: k202windsurfing.blogspot.com
Ma ei suutnud esmalt otsustada, kas täna on õigem ütelda s**t suusa- või siis halb rattailm. Otsustasin siiski viimase kasuks, kuna suusatamises olen suhteliselt nõrk. Tõmbasin autojuhtide tähelepanu võitmiseks punase lycra suusajope peale, sõitin pool Tallinnat läbi ja olin läbimärg taevast tulevast lörtsist ja vihmast. Lumelauariietuse asemel oleksin võinud kalipso selga panna. Tore oli aga see, et 800 rattakilomeetrit said täis ning lõpuks ometi sain hakata veidike tugevamalt pedaale sõtkuma. Seetõttu ka kõrge keskmine pulss – 145. Distants tuli 52,9 km ja aeg 2h 11min.
Allison Shreeve katse ületada Bass Strait’i laht kukkus läbi, kuna 80 km enne Victoria rannikut tekkisid tal alajahtumisest krambid. Stanley-Inverloch 250 km pikkuse distantsi läbimise eesmärk oli koguda 100 000 dollarit randade hoolduse kampaania „Life on the Edge“ jaoks. Allison jõudis poolele maale ning on kindel, et ületab lahe järgmisel katsel.
fotograaf: Luca Villata
Peale eilset võrratut suusatrenni pöörasin taastumisele liiga vähe tähelepanu. Sama võib ütelda ka söömise kohta. Seetõttu jäin lootma müüdile, et puder teeb tugevaks, valisin välja mannapudru ja läksin maanteerattaga grupitrenni.
Esimesel tunnil suutsin teistega enamvähem võrdset tempot hoida, kuid peale korralikumat tõusu, mis osutus ka vastutuuleotsaks, jõud kadus. MYTH BUSTED! Iga järgneva kilmoeetriga tõmbasin teiste tempot alla.
Trenni päästis 40km/h liikuv silotraktor, mis nullis meie jaoks vastutuule täielikult ära. Tegime sellise ringi. Kokkuvõtvalt: 2 tundi 20 minutit, 60 km ja keskmine pulss 140.
Veloga kõnniteel sõitmine on enestapp. Isegi siis kui teed nimetatakse jalgrattateeks.
Tänast maanteerattatrenni alustasin just “jalgrattateel”. Ei jõudnud suuremat hoogu arendadagi, kui ühest hoovist sõitis väga järsult välja helesinine Nissan. Sain meeldiva liu üle viimase kapoti. Peale esijooksu oli kõik ok. Käisime autojuhiga rattahoolduses ning „mõlgid“ tõmmati välja. Edasi suundusin Pirita Selveri taga olevale jalgrattateele. (3 h 10 min ja 72 km, keskmine pulss 131). Lisaks maastikurattaga rahulikus tempos tööle ja koju (40 min ja 10,7 km, keskmine pulss 121).
Õhtul käisime koos Hardcore ja Reginaga Glehnis suusatamas. Kuna ma ei ole üle aasta suusatanud, läks pulss tempo hoidmisel väga kiirelt piiraja lähedusse. Peale 40ndat minutit hakkas olukord normaliseeruma ja pulsisagedus langes aeroobsesse tsooni. Kokku: 1 tund, 13 km, keskmine pulss 155.
Ilusa päeva alustuseks ja eilsest väntamisest taastumiseks tegin maastikurattaga 40 minutilise trenni. Sõitsin 11 kilomeetrit, keskmine pulss oli 120 pööret minutis.
Tänaseks põhiteemaks sai rulluisutamine. Kuna tuul oli tugev, otsustasin esmalt linnast Piritale uisutada – vaatama, kas keegi segane on ehk veepeal. Täna siiski ei olnud, kuid surfiklubist leidsin Jaano ja Vello, kes seal kitarri mängisid. Tegin pillisaatel väikese puhkuse ning seejärel jätkasin. Et trenn lõbusam / tõhusam oleks, korjasin sõidu ajal teepealt käbisid. Kokku läbisin 32km, ajaga 2h 7min. Keskmine pulss oli 132. Enamuse ajast veetsingi Pirita Selveri taga oleval ringil.
Õhtuse telekavaatamise asemel otsustasin rahuliku trenni teha (“kahju”, et komöödiaseriaali “Rambo 4” alguse maha magasin). Seekord ujusin 2400m krooli ning 600m konna. Aeg koos riietumisega pidi olema alla 90 minuti, kuna trahviminuteid ei saanud.
