maui.ee

Tänu odavatele reisipakettidele ning korralikule tuulegarantiile on Dahabist saanud paljude Eesti surfarite talvine pelgupaik. Dahab pakub sõidutingimusi nii algajatele kui ka maailma vabastiilitippudele. Mitmed surfiklubid ning laenutused teevad seal surfamas käimise imelihtsaks. Lisaks rendivarustusele saab nendelt soovi korral ka õpetussõnu mistahes tasemel.

Surfata saab Dahabis kolmes erinevas tsoonis:

• siselaht – siin sõidab enamus surfaritest. Kõvema tuule puhul võib laht muutuda väga chopiseks, ning kui lisada sellele veel teiste surfarite poolt tekitatud lainetus, siis sobib see ala peamiselt niisama triibutamiseks. Vabastiili harjutamine võib osutuda raskeks tänu tihedale liiklusele ning chopile.

• speed’i tsoonist on saanud freestylerite kogunemispaik. Siselahest välja sõites jõuad väikese poolsaare taha, kus avaneb ilus vaatepilt peegelsiledale veele. Kuna tuul puhub üle maajupi, on siin tõesti supertingimused vabastiiliks. Ettevaatlik tasub olla sinnasõites ning tagasitulles, kuna tuleb ületada väga kuri ja madal riif. Ei soovita seal uimest ilma jääda, eriti kuna seal puhub maatuul.

• “lainetsoon” – jätsin selle meelega jutumärkidesse, kuna tegu on kahtlasevõitu tingimustega. Sinna jõudmiseks on vaja sõita välja avamerele, kus tuule suuna ning hoovuse tõttu on väga ohtlik. Kui midagi peaks juhtuma, siis ainuke lahendus on päästepaat. Seetõttu ei lubata sinna omapäi sõita. Tingimused ei kannata samuti kriitikat – onshore tuul ning avamerelainetus ei vasta just lainesõidu ideaaltingimustele.

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Dahab

Pozo'st on saanud raju surfiilma sünonüüm. Pildid ja videod sõitjatest, kes hüpates julgelt 10 meetri piirid ületavad, on enamasti just seal filmitud. PWA Pozo etapp on kahtlemata üks vaatemängulisemaid surfivõistlusi maailmas ja enamasti üllatatakse just seal mõne uue hüppetrikiga.

Sõidutingimused on Pozos tõesti unikaalsed. Kirdetuul, mis puhub vasakult (side- ja side-onshore) võimendub ümber saare liikudes ning saavutab oma tipu just selles rannas. Põhihooaja jooksul, mis kestab juunist augustini, võib õige tuulesuuna korral ilmaennustuse rahulikult kahega, kui mitte kolmega korrutada. Sõitma minnes tasub kindlasti mõne asjaga arvestada:

• tõenäoliselt on tuult vee peal rohkem, kui esialgu kaldalt vaadates tundub;
• kõrge kallas võib põhjapoolsete tuulte puhul tekitada  kalda alla tuuleaugu, mistõttu vette pääsemine võib eriti tõusu ajal, kui shorebreak on tigedam, olla keeruline;
• tasub kinni pidada üldistest sõidureeglitest. Pro-sõitjatele jalgu jäädes võib juhtuda, et kuuled paari sõimusõna (isiklikult ei soovita Iballa’ga samast lainest backi proovida);
• paremal pool rannas, seal kus asub “bunker” on kalda lähedal vesi väga madal ja laine suur ning jõuline. Kui kamadest lahti lased, saad need tõenäoliselt kaldalt kätte!

Peale sõidupäeva on lausa kohustuslik minna rannas asuvasse El Viento kohvik-restorani ning üks Cutre Bocadillo teha. Selle kõrvale veel jääkülm grande cerveza ja elu on ilus.

fotograafid: Indrek Susi, Kristjan Kiisk, Taavi Tiirik
surfikoht: Pozo

Meil on hea meel teatada, et Ben Proffit, Briti üks lahedamaid surfareid, sõidab nüüd Quatro laudadega. Talviti Cape Town’is resideeruva Ben’i tegemistel saab silma peal hoida tema veebilehel thewetdream.co.uk. Ben’i esimesed kommentaarid Quatro kohta olid: “[cref quatro-wave-twin-fin-2009 Quatro twinfin 75] on kaugelt üks parimatest laudadest, mida olen down the line tingimustes kasutanud, see oli lihtsalt võimas.” Wooop wooop selle peale : )

foto: thewetdream.co.uk

Vargas on hea peidukas, kui Pozos tuul liiga hulluks läheb. Enamasti on seal liiklus vee peal hõredam ning tuult “poole ruudu võrra” vähem. Vargases on ka lohesurf lubatud – lohedele on eraldatud lahe üks nurgake. Sarnaselt Pozole on Vargases mõnusad veerevad kivid ja vaid mõõnaga tekib vettemineku kohale väike liivariba. Tõusu ajal tasub vette minnes ettevaatlik olla, kuna shorebreak on vahel päris tige ja siis ei ole kivide peal kindlasti lõbus. Tuul on side- või side-onshore vasakult, lained sobivad nii hüppamiseks kui ka lainesõiduks. Vargas sobib hästi esimeseks surfikohaks Gran Canarial, kui ei ole isu otse Pozosse kihutada.

fotograaf: Indrek Susi
surfikoht: Vargas

Sattusin just paar päeva tagasi korraks Münhenisse, kuid sellest imekohast ei teadnud ma midaga. Hea meelega oleksin vaatamas käinud.

Ja see pani mõtlema, et maui.ee surfikohtade kaart võiks märksa rohkem toredaid surfiteemalisi kohti sisaldada. Selleks aga, kallid lugejad, vajame teie abi. Kui tead mõnda purje- või lainelauasõiduga seotud kohta, mis sulle häid elamusi on tekitanud, kuid mida meie kaardil veel ei ole, siis kirjuta palun meie vihjeaadressile info@maui.ee

surfikoht: Münhen

Midagi huvitavat toimub järjekordselt ka veivilaudade arengus. Alles see oli, kui kaheuimelised lauad tõeliselt popiks muutusid ja pea kõik lauatootjad need oma tootevalikusse lisasid. Nüüd kõigutatakse taas meie ettekujutust klassikalise veivilaua kujust. On see ainult marketing või on uued ideed tõepoolest nii paljulubavad? Julgemad igal juhul katsetavad hoolega.

Josh Angulo näitas oma 2009nda aasta laudadega tee kätte (vaata näiteks chango ja victory nimelisi lainesõidulaudu) ja teised kihutavad samas suunas järele. Quatro lauadisainer Keith Teboul, kelle käest JP sõitja Jason Polakow juba eelmiseks Cabo Verde võistluseks laua tellis, on nüüd teinud päris ohtliku väljanägemisega lauad ka teisele JP sõitjale Kauli Seadile. Loe lähemalt prantsusekeelsest ajakirjast WIND.

Eks näeme, kas Cabo Verde võistlusel on need uued ja huvitavad lauad platsis. Eesti kontekstis tundub see küll juba pilli lõhkiajamisena – meie lainesõiduelu elavdaks imelaudade asemel hoopis üks korralik tehisriif : ) Muidugi mõista mitte tingimata kusagil looduskaitsealal või muidu sellises kohas, kus see kohalikud elanikud kurvaks teeb. Midagi Hiiumaa tuuleparkide taolist ei ole küll vaja.

Aga kas kusagil Eesti rannikul on üldse sobivaid tingimusi tehisriifi ehitamiseks?

Naissaare kõige põhjapoolseim tipp on idatuulega järgi proovitud, kuid midagi väga head me sealt ei leidnud – kive oli väga palju ning päris tugev hoovus vedas kiiresti allatuult. Pigem oli huvitav kogu sinnasõit (väikese paadiga) ja siis edasi 30 aastase vana vene veokaga. Naissaare idapoolne rannik on kivine ja randa pääsemine raskendatud. Ainuke koht, mis veel tekitas tahtmise proovida, on sadama kõrval, kuid tuul jõudis enne ära vajuda.

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Naissaar

Kui arvata välja kivid, mida võib tänu madalale lahele igal pool kohata (eriti sadamast vasakul ja natuke ka paremal) on tegemist “fantastilise” race kohaga. Lainetust ei ole, on ainult chop. Seniste kogemuste põhjal on seal kas väga tugev tuul või siis haudvaikus. Ja tuul pagitab, muutes suunda isegi kuni 40 kraadi.

Sadama slipi pealt on vette minna ideaalne, kuid ka selle kõrval on sissejuhatav kivi mida tuleb vältida.  Rigamiseks on väga suur muruväljak. Hea õnne korral on võimalik ka kohalikust jahtklubist sauna/dušši saada ning kohalikus restoranis süüa.

fotograafid: Johannes Kaju, Jaanus Ree, Mikk Muru
surfikoht: Roomassaare

Kõigile teile, kellel lumesadu paneb südame kiiremini põksuma.

Mändjala on uus pesa surfilaagrile alates aastast 2008. Alustajale on koht ideaalne ja karta on, et Mändjala meelitab ligi ka lohetajaid. Samuti nagu lähedal olevad sõidukohad Nasva ja Roomasaare, ei ole Mändjala veivisõidukoht vaid pigem ikka formula, slaaalomi ja vabastiilisõitjatele. Formula puhul tekitab raskusi suure rigamisplatsi puudumine (vähemalt surfilaagri ajal) ja kuna sügavaks läheb aeglaselt, on suuri kamasid (70 cm uim) vaja kaugele tassida. Võrreldes naaberrandadega on tuul palju ühtlasem.

Sobivateks tuulesuundadeks on SE-SW.

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Mändjala