jaanus kirjutas on Thursday Apr 30, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Vedasin lõpuks kamad Piritale ning läksin ka kohe sõitma. Kuigi plaanisin kinnaste ja kapuutsiga päeva teha, loobusin nendest viimasel hetkel ja kuna merel oli piisavalt tegemist, siis ei hakanudki enne külm kui alles päris lõpus, kui ühes paudis vette kukkusin. Seadistused ei tundunud nii head kui need, milleni Cadizis jõudsin. Võib-olla olid põhjuseks sussid või paks kalipso. Tore avastus oli see, et keegi oli Puerto Sherrys mu vanad downhaul-otsad ära varastanud – need olid noaga läbi lõigatud. Ju vast oli kellelgi neid rohkem vaja kui mul 🙁 Formulatega käis merel 10 inimest kellest 8 sõitsid rada. Kokku olin vees umbes 2 tundi.
PS! Eilsest ja üleeilsest taastumiseks tegin hommikupoolikul rattaga 45 km otsa.
jaanus kirjutas on Thursday Apr 30, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Eile oli meil võrdlemisi ekstreemne jalgpallimatš. Muidu oli kõik normaalne ja platsiks valisime seekord isegi õige, ilma lumekatteta jalkaväljaku 😀 Aga et keegi ei näeks kui halvasti me mängime, otsustasime mängida pimedas. Kahjuks muutusid ka väravad ja pall võrdlemisi halvasti märgatavaks ning isegi oma võistkonnakaaslasi ei olnud võimalik üles leida. Kui palli enda kätte sain, siis näha ei olnud kuidas inimesed minu poole jooksid, küll aga oli seda kuulda. Kokku mängisime umbes 2 tundi ja aegajalt näitas pulsikell 180+. Ei ole harjunud selliste kiirendustega mida jalkas pidevalt tegema peab.
jaanus kirjutas on Wednesday Apr 29, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Eile tegin üle pika aja ühe rattatrenni. Mõtlesin, et kuna ma ei ole ammu pedaale sõtkunud, teen rahulikult kerides väikese ringi, et mitte endale liiga teha. Esimese otsa kesklinnast Sauele võtsingi rahulikult. Pulss käitus vägagi võrreldavalt kuu aega tagasi tehtud trenniga. Siis aga ei suutnud vastu panna mõnusale taganttuulele, mis viis mind otse Piritale. Kiiruseks oli enamasti ca 45 km/h, kusjuures pulss jäi üllatavalt anaeroobse piirimaile (162). Pirital otsustasin end koguda. Vaatasin, kuidas Juss seisis 15 minutit kamad pea peal – mõeldes, kas merel on tuult või mitte. Niine ja Tartu Tom glisseerisid samal ajal vahelduva eduga. Tuul kukkuski kohe ära ning keeras 180 kraadi. Koju sõites sain veelkord taganttuult nautida. Katsusin hoida kiirust 40 km/h, kuid ilmselgelt olin juba veidike väsinud. Pulsikella vaadates nägin numbreid, mis ületasid 170’t, ja tõmbasin igaks juhuks tempot alla. Kulgesin edasi normaalse sõidukiirusega (ca 30-35km/h). Kella unustasin kahjuks käima panemata ning aega, läbitud distantsi, keskmist pulssi ja tempot seetõttu täpselt ei tea.
jaanus kirjutas on Tuesday Apr 28, 2009 rubriigis pildid, surfikohad
See koht sobib eelkõige slaalomi või mõne muu rajasõidu harrastajatele. Aegajalt on ka võimsaid laineid, kuid ideaalsed lainesõidutingimused puuduvad. Siiski, väga edukalt saab harrastada ka lainelauasõitu. Temperatuur sõltub tuulesuunast ja on väga erinev. Suvel on Levantega, mis puhub idast, umbes 35 kraadi ja läänest puhuva Ponientega umbes 25 kraadi sooja. Talvel vastavalt ca. 25 / 15 kraadi. Kevadel kohaloldud 19 päevast olid 19 tuulega – tõsi küll, kolmel päeval oli nõrk formula-tuul. Neljal päeval sai sõita pisikeste 4-5 m2 purjedega, ülejäänud olid mõnusad slallipäevad tuulega 7-8 m/s. Kolmel päeval puhus Levante (soe, natuke pagiline, tugev maatuul), 16 päeval puhus Poniente (ühtlane meretuul). Kuna tegemist on suhteliselt suletud lahega, on veetemperatuur lähedalolevate sõidukohtadega (Tarifa, Canos de Mecca, Bolonia) võrredles soojem.
Purjelauaga vetteminekuks on üldiselt kaks kohta, kuigi ka alternatiivid on võimalikud:
Neist esimene on jahtklubi “Puerto Sherry” mida peetakse kohalikuks surfiklubiks. Rigada saab rohelisel vaibal, pärast sõidupäeva saab kamada mageda veega ära pesta ja varustust luku taga hoida (avatud 10-14 ja 15-20). Kui kamade “kuuri”-panemisega hiljaks jääd ei huvita see kedagi. Seetõttu soovitan riideid mitte kuuri jätta, muidu võib juhtuda, et pead kalipsos koju jalutama (kamad saab siis kaatritesse katete alla peita). Vetteminekuks on betoonist kaldtee, mis asub lainete eest kaitseks mõeldud kivimüüride vahel ja seal on põrkav ning pagiline tuul. Poniente puhul saab tihti näha kuidas välja merele ja tagasi kaldale lihtsalt ujutakse koos purjelauaga.
Teiselpool linna asuvas ilusas Valdelagrana liivarannas käivad kohalikud väikeste asjade ja lohedega sõitmas. Seal saab rigada kivisillutisest tehtud promenaadil ja sügavaks läheb võrdlemisi kiiresti. Rand on avatud Poniente’le. Levantega on seal maatuul ja siis käiakse speed’i sõitmas.
Linnas on mitmeid vaatamisväärtusi: loss, härjavõitlusareen, kirik, ilus rannapromenaad. Tore oli see, et randa ja linna lahutab korralik park, kus palava ilmaga külmadel kivipinkidel varju saab otsida. Mõnes kohas on isegi avatud wifi.
Kasulik on hispaania keelt osata. Mitmel korral tuli välja, et vaatamata inglise keele oskusele seda lihtsalt ei räägitud. Parim oli siiski see kui tellisin hispaania keeles Queso burgeri ja sain kaks saia ja juustutüki. Ei julgenud sealt restoranist endale rohkem süüa tellida ning läksin järgmisesse, kus palve peale “chicken please” serveeriti hoopis kala.
Kohalik ööelu tasub kindlasti vähemalt korra läbi teha. Kõigepealt populaarne ühiskondlik…, mis on mõeldud odava alkoholi tarbimiseks ja sõpradega kokkusaamiseks. Edasi pubidesse ning hiljem klubidesse.
jaanus kirjutas on Sunday Apr 26, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Lugesin eile poole ööni raamatut sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt”, jäin koguni lugemise ajal randa magama ning ärkasin alles hommikul, kui tugev Poniente mind üles raputas. Peale seda, kui olin surfiklubis paar tundi päikese käes tukastanud, tegin üksi formulatrenni (teised olid slallikatega). Pärast komveerandtunnist trenni jaks lõppes. Kamadeks olid 9,8 ja R13 ning tuult 12-13 m/s. Muidu poleks läinudki, aga see oli siiski võib-olla mu viimane päev siin. Pärast pikemat taastumist harjutasin Tushingami slallipurje ja F2 freeride’kaga jibe. Kokku olin täna veepeal umbes 4 tundi.
jaanus kirjutas on Thursday Apr 23, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Vahepeal olen kõvasti sõita saanud, kuid kuna tasuta internet on siin haruldane nähtus siis pole saanud kõike veel kirja panna. Iga sõidukorraga läheb uimetunnetus aina paremaks, eriti vasakul halsil. Tundub, et parema jalaga suudan laua edukamalt uimele lükata. Pean vist vasakule jalale hakkama eraldi üldfüüsilist tegema.
18.04 – Poniente… Täna oli meid veepeal rohkem. Hispaanlaste trenn on teistsugune. Kui meil sõidetakse paar otsa üles ning oodatakse teisi järgi, et asja arutada, siis siin tehakse tihti pause, räägitakse 2-3 min. ning sõidetakse suunda muutmata edasi. Algul arvasin, et teemaks on ikka kuidas ja mida paremini teha. Nüüd aga kaldun arvama, et jutuks on eluolu ja kõik muu 😀 Puri: 10,7 ja uim R20.
19.04 – tugevnev Poniente. Kaldale, merele, kaldale, merele… ja nii 3 tundi jutti tõsist uimede ja trimmide testimist. Minu uimedest oli selle ilmaga minu jaoks ainuõige DEB R20. Trimmi sain ka paremaks. Madala poomiga on küll mugav sõita, aga kõrgust ei saa ja liiga kõrge poomiga samuti mitte. Palju sõltus muidugi ka trapetsiotstest (iga poomikõrguse puhul katsetasin erinevaid pikkusi) – kui vähekegi rohkem tuult oli, sain normaalse poomikõrguse ja väiksemate aasadega kaalu paremini laua pealt ära.
21.04 – võrdlemisi nõrk Poniente. Kuna aga laine oli suur, sain silma järgi olusid hinnates tünga. Läksin 9,8ga ning hävisin teistega võrreldes nii kõrguses kui ka allatuules. Ühel hetkel teadvustasin endale, et nurgad pole täna minu teema, ning hakkasin uimel sõitu harjutama. Kohati tekib ulmeline lendamise tunne 😀 Teised ootasid mind alati viisakalt järele. Joovastav trenn oli. Uim R20 ja kokku üle 4 tunni.
22.04 – Levante. Selle suunaga on siin eriti sile, aga pagitab ja suheliselt lähestiku olnud sõitjad hakkasid ükshetk võrdlemisi erinevate nurkadega krüssama 😀 Suurimaks plusiks on aga tohutult soe õhk. Käisin esimest korda sel aastal shortsidega sõitmas. Purjeks 10,7 ja uim loomulikult R20.
23.04 – tugev Levante. Minu jaoks oli puhkepäev, kuna pool päeva ajasin linnapealt kamade pakkimiseks mõeldud toidukilet taga. Ülejäänud aja pakkisin asju nagu võileibu kilesse ja ootasin transamehi. Tüübid käisid küll sadama teises otsas, kuid ei vaevunud mulle ega oma ülemusele helistama, et asukohta täpsustada. Nad olid lahkunud lausudes “manjana”. Kui juhtunust teada sain, olid kõik teised juba trenni ära teinud ning maatuulega üksi minna ma ei julge. PS! Tänu Hardcorele saan enamuse oma “ülekilodest koosnevast pagasist” mööda maad Eestisse toimetada.
jaanus kirjutas on Saturday Apr 18, 2009 rubriigis jaanus, päevikud
Täna oli kauaoodatud vaikse tuule päev. Tõstsin poomi kõrgemale ning sain kohe aru, kuidas keha raskus laua pealt kaob 😀 Hiljem tõmbasin ka trapetsiotsad väiksemaks ja see andis jälle natuke juurde. Kuna tingimused olid eelnevate päevadega võrreldes rahulikud (4-6m/s ja lainet oli vähe), lasin mõnuga üle 3 tunni jutti kuni tuul täiesti ära kukkus.
