GoPro kaamera HD Hero uueneb peagi ja siis saab sellega veidi kvaliteetsemat pilti teha (1080p, 30 kaadrit sekundis või siis 720p, 60 kaadrit sekundis). Pisikeste AAA tüüpi patareide asemel on suurema mahtuvusega (1100mAh) aku, mis peaks kestma kuni 3 tundi järjest. GoPro lehel on veel näidisklippe.
Sylt’is tehakse ajalugu. Murjamite järjekord vabastiilipoodiumil on veidi muutunud : )) Võistlusest saab lähemalt lugeda PWA lehelt.
surfikoht: Sylt
Jälle midagi ilusat – umipictures’i sulest on uus video nimega two days in Morocco.
fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Kullipesa
fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Pirita
Kiirusefriigid on kindlasti seda juba näinud. Rohkem lugemist ja infot on speedworldcup.com lehel.
Ma ei ole enam nii kindel, kas surfivideosid vaadates midagi õpib ka : ) Kui õpib, siis ilmselt seda, et kaldalt vaadates tunduvad meie Ristna-lained enamasti ikka väga pisikesed. Mis muidugi ei tähenda, et ise nendes pisikestes lainetes huvitav sõita ei oleks.
Seda Maui põhjakaldal filmitud videot on minul veel eriti tore vaadata, kuna seal sõidavad paar mu lemmikpurje. Need rohelised [cref goya-sail-guru-2009 Goya Guru] nimelised. Ja ilusasti sõidavad : )
Täna lihtsalt ei olnud minu päev.
Alustuseks ei leidnud ma Piritalt masti üles. Olin juba loobunud surfama minekust, kuid jätsin kamad igaks juhuks auto katusele, et vähemalt surfari moodi välja näha. Peale mõningast ringisõitmist meenus, et mu isa sõitis ka kunagi purjelauaga, korra käis koguni Aegna maratonil. Niisiis – saingi endale 12 aastat vana 10%se masti. Kuna Väänas oli erinevatel andemtel vaikus, läksin Püünsisse.
Pärast ülikiiret rigamist ja teibiga kalipso kokkukleepimist võtsin suuna Aegnale. Kui hakkasin esimele jibele mõtlema, sain pihta kivile. Oh happy day… Õnneks leidsin uime üles, panin selle vastas-halsi jala-aasa ning hakkasin kodupoole libisema. Trapetsit taha ei sidunud vaid surusin ahtri niivõrd vette, et sain mingit kurssi hoida. Edasi pidin sõitma väga karvase uimega, aga kuna ma ei ole üle pika aja väikestega (85/5,0) korralikku päeva saanud, oli ikkagi väga mõnus. Ühel hetkel sai mul triibutamisest villand ning hakkasin fronte katsetama. Need tulevad iga korraga aina paremini välja. Sekka muidugi mõned ägedad erandid… näiteks need “esimene jalg aasast väljas” tüüpi.
Kamasid kokku pannes sain veelkord kinnitust, et täna ei ole minu päev. Nimelt lendas mul laud tuulega katuselt minema, lüües uimega tagaklaasi katki. Õnneks on mul toonklaas ning tänu sellele püsib klaas veel mingil moel ees.
Üldiselt jäin päevaga rahule, küll aga oleksin tahtnud näha müstilisi laineid, mis teatud tingimuste kokkulangedes pidavat Püünsisse tekkima.
fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: Püünsi
Keith Tebouli käest laudade tellimine on popp ja tema käest saab tõepoolest kõike: ühe-, kahe- ja ka neljauimelisi lainesõidulaudu. Ühe teise lauabrändi esisõitjad on ikka häbenematult omale Keithi käest laudu tellinud, lastes need oma toetaja värvides kujundada (loe näiteks siit ja siit), kuid sama põnev on netiavarustest leida täiesti tavaliste inimeste kirjatükke sellest, mis kaalutlustel nad omale custom laua on tellinud. Meenutuseks tasub lugeda ka ühte varasemat intervjuud Keith Tebouliga ja siis veel ühte üsna värsket intervjuud.
