taevasinine meri ja kuldne rannaliiv :D
jaanus kirjutas on Thursday Apr 23, 2009 rubriigis jaanus, päevikudVahepeal olen kõvasti sõita saanud, kuid kuna tasuta internet on siin haruldane nähtus siis pole saanud kõike veel kirja panna. Iga sõidukorraga läheb uimetunnetus aina paremaks, eriti vasakul halsil. Tundub, et parema jalaga suudan laua edukamalt uimele lükata. Pean vist vasakule jalale hakkama eraldi üldfüüsilist tegema.
18.04 – Poniente… Täna oli meid veepeal rohkem. Hispaanlaste trenn on teistsugune. Kui meil sõidetakse paar otsa üles ning oodatakse teisi järgi, et asja arutada, siis siin tehakse tihti pause, räägitakse 2-3 min. ning sõidetakse suunda muutmata edasi. Algul arvasin, et teemaks on ikka kuidas ja mida paremini teha. Nüüd aga kaldun arvama, et jutuks on eluolu ja kõik muu 😀 Puri: 10,7 ja uim R20.
19.04 – tugevnev Poniente. Kaldale, merele, kaldale, merele… ja nii 3 tundi jutti tõsist uimede ja trimmide testimist. Minu uimedest oli selle ilmaga minu jaoks ainuõige DEB R20. Trimmi sain ka paremaks. Madala poomiga on küll mugav sõita, aga kõrgust ei saa ja liiga kõrge poomiga samuti mitte. Palju sõltus muidugi ka trapetsiotstest (iga poomikõrguse puhul katsetasin erinevaid pikkusi) – kui vähekegi rohkem tuult oli, sain normaalse poomikõrguse ja väiksemate aasadega kaalu paremini laua pealt ära.
21.04 – võrdlemisi nõrk Poniente. Kuna aga laine oli suur, sain silma järgi olusid hinnates tünga. Läksin 9,8ga ning hävisin teistega võrreldes nii kõrguses kui ka allatuules. Ühel hetkel teadvustasin endale, et nurgad pole täna minu teema, ning hakkasin uimel sõitu harjutama. Kohati tekib ulmeline lendamise tunne 😀 Teised ootasid mind alati viisakalt järele. Joovastav trenn oli. Uim R20 ja kokku üle 4 tunni.
22.04 – Levante. Selle suunaga on siin eriti sile, aga pagitab ja suheliselt lähestiku olnud sõitjad hakkasid ükshetk võrdlemisi erinevate nurkadega krüssama 😀 Suurimaks plusiks on aga tohutult soe õhk. Käisin esimest korda sel aastal shortsidega sõitmas. Purjeks 10,7 ja uim loomulikult R20.
23.04 – tugev Levante. Minu jaoks oli puhkepäev, kuna pool päeva ajasin linnapealt kamade pakkimiseks mõeldud toidukilet taga. Ülejäänud aja pakkisin asju nagu võileibu kilesse ja ootasin transamehi. Tüübid käisid küll sadama teises otsas, kuid ei vaevunud mulle ega oma ülemusele helistama, et asukohta täpsustada. Nad olid lahkunud lausudes “manjana”. Kui juhtunust teada sain, olid kõik teised juba trenni ära teinud ning maatuulega üksi minna ma ei julge. PS! Tänu Hardcorele saan enamuse oma “ülekilodest koosnevast pagasist” mööda maad Eestisse toimetada.