Apr 30
Eile oli meil võrdlemisi ekstreemne jalgpallimatš. Muidu oli kõik normaalne ja platsiks valisime seekord isegi õige, ilma lumekatteta jalkaväljaku 😀 Aga et keegi ei näeks kui halvasti me mängime, otsustasime mängida pimedas. Kahjuks muutusid ka väravad ja pall võrdlemisi halvasti märgatavaks ning isegi oma võistkonnakaaslasi ei olnud võimalik üles leida. Kui palli enda kätte sain, siis näha ei olnud kuidas inimesed minu poole jooksid, küll aga oli seda kuulda. Kokku mängisime umbes 2 tundi ja aegajalt näitas pulsikell 180+. Ei ole harjunud selliste kiirendustega mida jalkas pidevalt tegema peab.
PS! Umbes tund aega väntasin rattaga ka.
