Täna läksin Piritale Leedu võistluse jaoks asju kokku pakkima. Kurbusega vaatasin, kuidas inimesed Pirital kamasid katusele tõstsid, et Püünsisse võistlema minna. Olin enam kui kindel, et ma ise veepeale ei lähe – slallikad on paranduses. Ootamatult sain Martinilt laenuks Starboardi 85l isonicu ja 6,2 rs:6 slallika. Eesmärgiks võtsin Püünsi “Papa Slalli” võistluse. Pele paari soojendushalssi pidin tõdema, et formula trennidega on väikeste kamade tunnetus võrdlemisi kadunud. Kui Pirital oli tuul väga OK, siis alates kuulimunast läks asi kahtlaseks. Veidike veel ja saimegi 30 minutit tiksuda (mis oleks üks Aegna maraton ilma tiksumata?) Kuna kaugelt paistis tuul tulevat, jäi vöör endiselt Püünsi poole.
Püünsi basseinis olid märgid juba vees. Peale paari jibe-katset panin tähele, et kohe-kohe algabki paljuräägitud “Papa Slalli” sõit. Tegin stardi kaasa. Sain minema peale Hardcore, Raoul minust pealpool tuult. Esimeses märgis leotasin purje, kuid siiski suutsin järgneval sirgel Aivarile ülestuult sõita ning tuule ära varastada. Hunnik roppe sõnu tuli 🙂 Ega see ilus minust ei olnud, polnud ma ju registreerunudki. Raoul oli juba väga kaugele eemale jõudnud selleks ajaks. Edasi võtsin tagasihoidlikult (loe: ei suutnud ennast käima pumbata) ning lasin Aivari mööda (loe: tema suutis glissi saada).
Tagasiteel oli õnneks ühtlane, võrdlemisi tugev tuul. Kuid laine oli keeruline. Jalad väsisid ära ja lisaks hakkas ka külm. Kindlasti aitas kaasa ka tühi kõht. Piritale jõudsin täpselt siis, kui avamerejahtidele anti stardisignaale. Paiknesin tol hetkel stardialas. Lainest polnud seal mitte kui midagi järgi. Paras pudru. Kuna liiklus oli päris tihe, suutsin nii mõnegi purjekaga napika teha.
Paar minuti hiljem istusin juba soojas saunas. Kokku täna 2,5h non stop slalli (va. 30 min. tiksumist) Tänud Martinile kamade laenamise eest!
fotograaf: Karmo Kalk
surfikoht: Püünsi
