Vahepeal olen jälle kaks korda merel käinud:
Esimesel korral oli starditrenn. Kõikides startides sattusin kellegi segatud tuulde / lainesse… olgugi, et liin oli pikk ja ruumi ühe ropu sõna jagu. Märkidesse tegin paute alati napilt vara. Iga kord kui lisapauti tegema hakkasin, sõitis Himma oma veivikaga mööda ja naeris mu üle. Kuna teadupärast väike puri alla ei liigu, siis sain ta allatuules alati uuesti kätte. Ka Aivar lõikas loorbereid mu lisapautidelt ja halbadelt startidelt ja suutis alati enne mind finišis olla. Muidu oli lahe päev. Tuul puhus ja vesi oli soe. Aitäh Niinele kohtunikutöö eest 🙂
Teine kord oli siis täna väga vaikse tuulega. Kuna olin eelnevalt ka jooksutrenni teinud, siis väga pumbata ei jaksanud. Mingil hetkel ütles sisetunne, et mine kaldale tagasi. Ja nii oligi… teised said koju tiksuda 🙂
