Terve hommikupooliku üritasin endale sisendada, et tuult ei ole nii palju kui paisab, ja et kui ongi, siis 10sega pean ju ikka vastu. Nimelt – kuna mul puudub varustus, millega sõita külgtuules 9-12 m/s tuulega – otsustasin valida varustuse, millega sõidan 8-15 m/s tuulega rada. Hakkasin ürituses kahtlema siis, kui Raivo Saarm enne mind vette ronis ja tal kamad käest minema tahtsid lennata.
Esimene start oli põrgu. Mõtlesin vaid sellest kuidas saaks purjest tuult välja. Õnneks sõit katkestati. Teisest sõidust alates hakkas tuul kukkuma, ning peale kolmandat starti oli enam vähem võimalik juba formula ning 10,0 purjega sõita. Sõitsin samade asjadega päeva lõpuni ning endalegi üllatuseks olin päeva lõpuks liider. Vaatamate sellele pidin tihti tunnistama, et tugeva tuulega on slaalomi laual ilmselge eelis.
Väga kurb oli see, et Regina, kellel on täna (26.08) sünnipäev, sai tänu õnnetule juhusele jala kipsi. Igal juhul palju õnne talle sünnipäeva puhul ning soovin kiiret paranemist!
Teiseks päevaks tegin piisavalt aftersurfi, kuid korralik tuul tuli alles võistluste lõpus. Esimesed sõidud olid stiilis “tiksun-glissin”. Olles suurema osa ööst “tuult nõidunud” ja maganud vaid mõned tunnid, on sellised tingimused veest tühjale organismile ikka kohutavalt rasked. Sellele vaatamata tegin päris head stardid ning ei läinud kaasa Aiku mõttega, et “tegelikult puhub korralik tuul” ning valisin oma lemmikpurje [cref maui-sails-tr5-2009 11,0 Tr5 xt]. Ka Raivo üritas mulle miskipärast seletada, et peaksin formula asemel võtma tormikomplekti – 85 liitrise ja purjeks 6,2.
Päeva lõpuks panin Saare etapi kinni ning olen Bacardi Fun sarja liider. Küll aga ma ei tea veel, kas saan Hiiumaa etapist täies mahus osa võtta, seetõttu on veel raske selleaastast sarja võitjat ennustada.
