Tahtmine lainet sõita oli nii suur, et käisime sel nädalal koguni kahel korral Ristnas, ehkki laine oli pisike ja tuul veidi liiga läänest. Neljapäeval, kui teised nelja-pooleste ja koguni viieste purjedega sõitsid, oskasin ma sellise triki teha, et jätsin oma õige purje koju ja sõitsin 3,6 ruudusega – mis, nagu õnneks selgus, oligi täpselt hea : ) Lihtsalt, nii pisikeste arvude ja komakohtadega arvutamine ei kõla veel mõistuspäraselt. Tundub, et tänu nendele udupeentele ja kergetele Banzai purjedele hakkas mu lainesõit lõpuks ometi arenema. Uus ja huvitav tunne on – lainel olles purje justkui käes ei olegi. Midagi sellist, aga ilmselt kordi võimsamalt, tunnevad vast lainelaudurid.
Väänas, Teamvosa B-liiga lainesõiduvõistluse päeval, oli väljaspool võistlusala lainet rohkem ja sõita juba täitsa superluks. Kahju, et sealt videomaterjali ei tekkinud.
Ärge siis videot vaadates merehaigeks jääge… See pidev peaga vehkimine ei ole tegelikult üldse vajalik, aga marudalt tahaks ju kividest mööda sõita, mis alati ei õnnestu, ja samal ajal lainetele pihta saada, mis ka kaugeltki alati ei õnnestu : ))
surfikoht: Ristna
