Suutsin 4.7 asemel hoopis 4.2 koju “unustada” ja keerasin sellega üsna mõnusa päeva tuksi. 3.7-ga ei pääsenud igale poole kuhu vaja ja 4.7-ga põrkasin lihtsalt mööda vett : ) Mõnusalt palju sagimist oli vees ja ka kaldal.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Seal Vääna sees on veel üks teine Vääna, mis on palju siledam, kui see esimene Vääna.
surfikoht: [maui-map “Vääna-Jõesuu”]
Vesi paistab sügiseti eriti mõnusasti läbi.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Rohkelt ukerdamisi Ristnas, hea muusika saatel.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Tartu-esindus – Alar, Arne, Eiko, ma – pühapäeval Ristnas.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Ja üks tähtis kommertsteadaanne. Kes kevadeks soodushinnaga omale uut Goya / Quatro surfikama soovib, andke palun oma soovidest teada hiljemalt 22. oktoobriks. Ettetellijatele on soodustus 25%, mis kehtib Goya ning Quatro laudadele (välja arvatud suured SUP-id ja suured algajalauad) ja Goya purjedele. Lisainfo aadressil taavi@maui.ee, tel: 5040761.
Üritasime Pennyga tänast Ristna-melu lainurk-kaameratega filmida, aga et midagi pildile ka jääks, on vaja ikka üsna üksteise lähedal sõita, ning samas mitte veel kokku põrgata. Ütleme, et see vajab veidi veel lihvimist! Tore päev oli 🙂
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Ka kõige mõttetumana tunduv purjetamis-päev on mõnus, kui ümberringi on veidi sõpru ja natukenegi laineid.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Oi, seal klaaskuplitega Ristna observatooriumihoone ees olid ilusad lained ja pisikese lauaga peegelsileda laine peal veivamise tunne ei unune eal. Pikemat videot seekord ei olegi, sest ma oskasin miskipärast kaamera paar tundi liiga vara sisse lülitada : ) Ja see võibki jääda mu viimaseks Contour+ videoks, sest mõtlesin kaamerale välja atraktiivse hinna ja panin turule. Vaata muuseumi lehelt.
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
Täna oli siis mu esimene päev Quatro KT 83‘ga Ristnas. Esiteks jutustan sellest lauast veidike : )
Kõige parem omadus tema juures on see, et ta on väiksem kui mu sinine Mistral. Ahter ja vöör ei põrka trepikojas vastu seinu ning lausa luks oli hommikul kell 6 seda auto peale vedada, ilma et pooled naabrid oleksid minu kolistamise peale üles ärganud. Teiseks pean kindlasti ära mainima, et ta on väga ilus, eriti hästi sobib ta kokku mu teleka-toa meresinise vaibaga. Ja kolmandaks on tal väiksemad uimed. See omadus tuli kasuks kamasid peale laadides – nimelt saime panna Krissi laua minu oma peale, nii et uimed sain alla jätta : )
Kui rääkida tänasest Ristnast, siis 11h autosõitu (sh. praami ootamine ja praamisõit) oli väärt seda ühte lainet, mille suure tiksumise peale sain 🙂 Oleksin pidanud varem vette minema võis siis hoopis päev varem kohale tulema. Aga ma ei kurda, see laine oli seda sõitu väärt. Selle lauaga saab lainesõit minu jaoks uue tähenduse 🙂
foto: Jaanus Ree
surfikoht: [maui-map “Ristna”]
rohkem pilte: jree.ee @ FB
Jalgrattaga olen nüüdseks sõitnud juba mitu hooaega, sel aastal küll eriti mitteaktiivselt. Seetõttu otsustasin, et pean minema võistlema, et ehk nii tekib motivatsioon maantekas korda teha ning veidikenegi tegeleda mõne muu spordialaga peale purjelaua.
Esialgne otsus – minna maanteerattaga – tundus liiga igav ja tavaline, seetõttu võtsin pähe mõtte minna tõukekaga. Kata ja Kristo olid nõus kohe liituma, kuid mingil hetkel jõudsime järeldusele, et ka tõukerattad on siiski liiga tavalised. Asjade arenedes mõtlesime teha paadist jalgratta. Idee oli väga äge, kuid reaalsuses, nähes kui suurest ja raskest paadist jutt käib, mõtlesime raskete südametega ümber. Viimaseks ideeks jäi kolmene tandem, mille keskel on kott-tool tšillimiseks. Mõeldud-tehtud! Laenasime kaks kruiserit ning Alu Metallis lõigati ja keevitati sinna vahele raam. Tulemus sai palju ägedam kui esialgu ootasime. Esimese test-sõidu ajal kukkus küll roolisüsteem kokku, aga ei midagi parandamatut.
Paar päeva hiljem tõstsime oma kulguri kärule ning sõitsime Tartusse, et õhtul veidi grillida ning maratoniks ette valmistuda. Peale vaimu ettevalmistamise me midagi teha ei jõudnud. Õnneks saime teada mis kell start on ja kustkohast. Magama saime kell neli ja hommikul magasime muidugi sisse. Viimasel hetkel pumpasime oma karusellil kummid täis ja lisasime roostes ketile natuke õli. Isegi imestan, kuid jõudsime õigeks ajaks otse starti. Hommikusöögi sõime sealsamas stardikoridoris, kuulates teiste rallile tulnud surfarite nimesid ning mõteldes, kui paljudel nendest on tegelikult jalad raseeritud.
Sõit algas. Esimene takistus oli Riia mägi. Meie ettevalmistus oli nii hea, et arvasime, et sealt peab alla sõitma. Tegelikkuses sõitsime aga üles. Vändata ei jaksanud ning hüppasime maha ning hakkasime lükkama. See ei mõjunud jalgadele hästi. Kui ratta-kilomeetreid olime jõudnud juba varem koguda (kõva 40 km rahulikus tempos mööda Harjumaad), siis jooksutrenn jättis soovida 😛 Aga õnneks jätkus mõneks ajaks rada ainult allamäge. Olime peagi viimased ning meid jälitas „laibabuss“, mis katkestajaid peale korjas.
Sõidu jooksul leidsime uusi sõpru. Üks tüüp, kes oli tulnud niisama starti vaatama, otsustas jooksvalt meiega kogu tee kaasa sõita, jagades sealjuurs oma teadmisi rajast. Temalt saime ka teada, et Riia mäest ei tulegi alla sõita : ( Lisaks olid veel üks ema ja tütar, kes 80% distantsist meie tuules sõitsid. Eriti tore tollest mehest, kes starti vaatama tuli, oli see, et ta aitas seda tütart mäest üles lükata.
Esimese vahetuse tegime 15ndal kilomeetril – mina Kata vastu. Keskel istuda oli superluks. Vaatad taevast ning võtad päikest. Kõik see sai minu jaoks läbi 27ndal kilomeetril esimeses toidupunktis. Tagasi ratta selga istumine ei olnud kerge, vaikselt hakkasid tekkima krambid. Sõin võimalikult palju soolast ning jõin, et olukorda leevendada. Mingil hetkel sain jalad uuesti soojaks ja sõit jätkus mõnusamalt. Eriti olgu tervitatud vanem naisterahvas, kes meid rabarberitega kostitas. Ta jooksis kaasa ning andis enda ämbrist peotäite haaval rabarbereid aina juurde – huvitav vaatepilt oli. Veel pean ära mainima, et sõin järjest ära toidupunktist saadud 5 soolatud kurki, kuna üldiselt ma neid ei armasta. 10 km enne finišit läks raskeks. Tuul oli vastu ja energia otsas. Korra arvasin koguni allamäge sõites, et võtame mingit rasket tõusu.
1 km enne finišit tuli ilma karkudeta, ent endiselt kruvidega Taavi ja vahetas mind välja, ning mina läksin longboard‘i peale, mis oli rihmaga järgi tõmmatud. Jalad olid all nagu pakud. Finišeerides tegime esimese otsa mäki drive in’i jäätisekokteilide järgi.
Kuna selgus, et jõudu oli natuke veel üle, läksime pärast Rahingele veik’i sõitma. Siinkohal märgin, et mina sõitsin sisuliselt esimest korda elus, ning Taavi oli peale mitut kuud karkudega keksimist esimest korda veepeal : )
