maui.ee

surfikoht: [maui-map “Marshall Islands”]

Tegime 1. aprillil lihtsalt jutukas nalja, aga kuna paistis, et keegi eriti õnge ei lähe ja ei usu ka, siis pidime ikka ise vette kobima. Pea pool tundi kannatas nii sõita, et käed märjaks ei saanud, siis panin täiega kivisse, sõitsin ühe uime alt ära, ja oligi õige aeg kaldale minna – Jaanus kibeles ka vette ja tahtis pildile. Nii mõnus oli jälle Ristnas metsa vahel lonkida ja vees muidugi ka.

surfikoht: [maui-map “Ristna”]
fotograafid: Jaanus, Taavi, Penny

Francisco, Keith ja Josh räägivad AWT‘st.

surfikoht: [maui-map “Waddell Creek”]

Üks andekamaid spordikommentaatoreid – Ben Proffitt – oskab lustakaid surfivideosid kokku panna ka jalkamängu vaatamise ajal : ))

Penny ehitab mingit suuremat muuvit. Pisikesi juppe juba lekib : )))

surfikoht: [maui-map “Ristna”]

Üks vennike, kes ei pelga Piahis aerial off the lip‘i teha… ja maandub oma lainele tagasi ka : )

surfikoht: [maui-map “Jaws”]

Neil on seal kaamerameeste peanuppude vahel vähemalt sama põnev sõita kui meil Ristnas kivide vahel. Kui mitte pisut põnevamgi : )

surfikoht: [maui-map “Hookipa”]

surfikoht: [maui-map “Hookipa”]

Keegi DJ korraldas eelmisel õhtul surfijutukas suurejoonelise ja päris eduka Ristna-kampaania, mille õnge läksid Erno, Penny, Eiko ja ma muidugi ka. Ainus, kes kohale ei ilmunud, oli DJ ise.

Kummituslaevaga Muhumaa, mis jälle Rohuküla-Heltermaa liinile on toodud, kihutasime Hiiumaa poole, mööda peegelsiledat vett ja läbi paksu udu. Tegime suht. ettevaatlikuid nalju, ja korraks käis tõesti mõte läbi pea, et ehk peaks kohe sama praamiga tagasi koju sõitma : ) Ristnas oli pilt üsna sama – udu ja sile vesi. Aga poolteist tundi mõru huumorit tegid imet – vesi hakkas kergelt virvendama, taevas läks selgemaks, ja kui ma vette sain, olid 4,7 ja 75 kohe mõnusalt overpower‘is. Tuult hakati pisitasa järjest juurde kruvima, ja päeva lõpuks oli ammu juba tugev 4,2 ilm, umbes midagi sellist nagu eelmiselgi korral, kui Andres omale kargud sai.

Hüppasime ja kargasime veidi üle 2 tunni ja lõpetasime poolkuu- ja majakatulevalgel. Kividele, mida nüüd kõrge veega oli 10 korda rohkem, ei saanud õnneks keegi pihta. Veetase oli jah nii kõrge, lained harjumatult kalda lähedal, ja nagu Erno (ka nüüd quad‘imees) tabavalt ütles, siis välja merele sõites lõppes lainetsoon vahel enne ära, kui kivide tsoon alata jõudis. Ja maru ilus oli. Kalda all oli üks välismaiselt helesinise veega koht, madalalt käiv päike mängis pidevalt valgusega, vesi paistis imeliselt hästi läbi, ja õnneks oli ikka veel soe.

Penny filmis peakaameraga ja proovis meile muudkui otsa sõita. Tänutäheks üritasime talle pihta hüpata : )

surfikoht: [maui-map “Ristna”]