Viimased neli päeva olen 11,0 xt ga veepeal käinud…
Reedel puhus võrdlemisi nõrk tuul ja kõrgusega oli mul suuri probleeme. Kuid allatuule kiirus oli Timoga võrreldes OK. Proovisin muuta träki asendit, kuid mingit muutust ei saavutanud. Lahe on see, et XT’d saab pumbata palju kauem kui tavalisest materjalist purje ja nii saab tuuleaukudest hästi läbi.
Laupäev oli muidu nagu reede koopia, kuid ilm oli tohutult muutlik. Korra jõudsin juba 10,0 rigada ja siis kukkus tuul täiesti ära. Kui tuul uuesti tagasi tuli, hirmutasid mind linna kohal laiuvad äikesepilved (kes teab mis seal all toimub). Lasin end teistel mõjutada ning läksime Timo ja Himmaga tagasi peale. Kohe tuli ka äike, peale mida oli jälle plekk. Panin asjad kokku ning läksin koju. Teised said väidetavalt õhtuni mõnusalt sõita. PS! Täna kõrgust endiselt ei olnud, kuid allatuul oli jällegi päeva parim osa 🙂
Pühapäeval ootasin pool päeva tuult. Lõpuks tuli Tallinna lahe kohale suur-suur pilv, mille all puhus. Imelikul kombel see pilv üldse ei liikunud 🙂 Jõudsin kamad kokku panna ning kolmveerand tundi väga vaikse (umbes 3-4 m/s) tuulega sõita.
Esmaspäeval puhus korralikult 8 m/s. Timo, Himma, Raivo ja Targo olid ka veepeal. Timo ja Himma panevad oma Z-uimedega ikka müstilist kõrgust. Mina ja Raivo saime üldiselt neile vaid kaugemalt lehvitada. Korra, kui laine korrapärasem oli, sain isegi sama kõrgust. Tagantjärgi mõeldes – võib-olla nad ei pressinudki vaid üritasid lihtsalt mu tuju parandada : ) ) Igal juhul, kui mul tol triibul hea kõrgus oli, siis pean eriti just lainest/chopist ilma lauda lendu laskmata üle sõitmist harjutama. Allatuul oli mul neist igaljul parem ja see tegi päeva toredaks. Isegi kaks katapulti ei suutnud mu tuju rikkuda.
Lisaks sõitsin nädalavahetusel veel mõlemal päeval 50 km rattaga.
