maui.ee

Seoses brändivahetusega nukrutseb ja otsib uut omanikku üks suurepärane ja ideaalses korras 69 liitrine Mistrali lainesõidulaud (aastast 2008, see vasakpoolne). Komplektis on täiesti uued Mistrali jalaaasad ja paari cool’i kivikriimuga uim. Need saad ise külge kruvida, et seeläbi tekiks veidikene seda poest päris uue laua ostmise ja oma käe-jala järgi sättimise tunnet, mis laua nii armsaks ja omaseks teeb. Hind maui.ee lugejast lõpptarbijale (st. siis mitte edasimüüjale) on 8800.-

Kusjuures ei maksa karta, et 69 liitrine laud liiga väike on. Sest nagu kõrvaloleva, litraažilt üksnes ühe liitri võrra väiksema laua järgi näha, lähevad [cref quatro-wave-twin-fin-2009 sama head lainesõidulauad] veelgi pisemaks : ) Küsi julgesti. Võin selgitada kellele ja millistesse oludesse selline laud sobib. Rohkem infot selle laua kohta leiad muuseumi lehe kaudu.

Täna mõtlesin, et teen vaba päeva, kuna peale mitut surfivaba kuud on ikkagi karm 4 päeva järjest trenni teha. Siiski läksin jahtklubisse päevitama. Kui mõned kohalikud oma asju üles panid mõtlesin, et lähen teen väikese purjega lõdvalt tunnikese. Nii ka läks. Ei pingutanud ei kõrgust, kiirust ega allatuult. Lihtsalt kulgesin vabalt ja üritasin uimel püsida. Kamad: 9,8 R20 tuult vast ca 7m/s. Väga mõnus oli!

Eilse linnaskäigu tõttu oli uni magus, kuid teadmine, et lähen elus esimest korda surfama, sundis üles ärkama. Algul sõitsime Conil’i, kuid väidetavalt oli tuul sealse laine ära rikkunud ja tulime tagasi Cadizi, kus saingi ligi 3 tundi “ujumist” harjutada. Paaril korral sain ka püsti lauale, aga igal korral sõitis laine ilma minuta minema. Väidetavalt oli mul alustamiseks liiga väike laud.

Pärast puhkust tegime ka 1,5 tunnise formulatrenni. Tuult oli ca. 8-9m/s ning lainet jagus ikka ka. Proovisin nüüd R20’t 9,8’ga. Kiirus oli hirmuäratav ja mitte ainult minu vaid ka GPS’i arvates. Selliste lainetega pole ma veel kunagi varem suutnud sõita 45km/h ja seda mitte ühe korra. Kuna olin hommikusest “ujumisest” ssuhteliselt väsinud, iis kaua vastu ei pidanud. Tavaliselt panin jala juba poole allatuule ajal chickenisse. Tänase vastutuule kohta võin aga ütelda vaid paar roppu sõna. Trenni tegime koos Fernando ja LAT-14’ga, kes üritas oma RSX lauga aegajalt hüpata ning hüppe ajal käega lauast kinni võtta 😀 Ühel hetkel pani ta ka korraliku katapuldi ja ma ei saanudki aru, kas see oli tahtlik (front loop) või mitte 😀 Tema puhul on see täiesti võimalik, et ta prooviski RSX’ga fronti. Fernando leidis aga üles TR-5 11.0 setingud ning oli enda üle jube õnnelik.

Täna oli ideaalne Formula ilm ca. 7 m/s. Lained olid väikesed kuid pikkade vahedega. Päike siras taevas ja sooja oli lühikese kalipso jaoks piisavalt ning rohkemgi veel. Meiega koos tegi trenni LTU-14 oma RSX’ga, millega ta liikus üllatavalt kiiresti edasi. Kokku olin veepeal peaaegu kolm mõnusat tundi 10,7 ja R20’ga.

Sööki tellides pettusin veidike – quesa burger ei pruugi sugugi olla juustuburger, vaid võib olla ka kaks saia, mille vahel on viil sulatatud juustu hinnaga 5 eurot. Turistilõks : (

Mere ääres oli pilt  samasugune nagu Pirital tugeva idakaga – tuult nagu poleks aga ilge jänes on peal. Läksin veepeale 9,8 m2 ja 13s uimega. Esimesed kümme minutit mõtlesin, et põgenen kiiresti tagasi kaldale. Suurest hirmust olin purje poomist liiga palju peale tõmmatud, ning seetõttu ei olnud ei kiirust ega ka stabiilsust. Hiljem, kui ennast juba soojaks olin sõitnud, hakkas midagi ka välja tulema. Nähes, kuidas minust kui postist möödutakse (näiteks Fernando TR-5 10ga), hakkasin vaikselt purjele pauna juurde andma. Sõit läks paremaks, tuli veidike kiirust ja stabiilsust. Lõpuks tahtsin minna kaldale uime vahetama, et proovida r20’t sellistes tingimustes. Kuna pean siin veel mõnda aega vastu pidama ning eelnev oli füüsisele päris karm, otsustasin hoopiski päeva lõpetada. Kokku: 1 tundi 40 minutit. Tuul oli vahemikus 10-13m/s ja lainetas korralikult.

Õhtul sõitsin veel 3h rullikatega mööda linna ringi. Käisin ka vaatamas kuidas kohalikud väikeste asjadega sõitsid.

Jõudsin peale pikka ja igavat bussisõitu Alicantest Tarifale, ja siit edasi Cadizi. Kuna puhus, oli esimese asjana vaja kiiresti veepeale saada. Kihvt oli see, et alles poole rigamise pealt meenus, et olin raha hääletamise ajaks igaks juhuks mastijala sisse peitnud, ning seepärast pidin asjad sisuliselt 2x kokku panema.

Tuult oli ca 3-6 m/s. Peale tunniajast sõitu 10,7 ja R20ga tuul keeras ning hakkas puhuma vahemikus 5-7m/s. Keeruline oli sõita, kuna tuul ja laine olid vastupidisest suunast. Kui eelnevalt arvasin, et R19 on suheliselt pehme (peale ju kirjutatud S–) siis täna kasutatu oli ikka hoopis pehmem. Lähemal füüsilisel võrdlusel teiste vaikse tuule uimedega (ka R20ga) on ta tõesti jäik uim.

Täna sain esimest korda katsuda [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5t]. Nimelt oli Fernando viimasega veepeal. Liikus päris hästi…

Kokku 2h 10min sõitu lühikeses kalipsos.

Reedel tekkis huvitav idee tulla häälega Hispaaniasse. Mõeldud – tehtud, juba pühapäeval seisingi käsi väljasirutatult Laagri bussipeatuses. Alicantesse jõudmine võttis ca 3,5 päeva, siit edasi bussiga Algacirasesse on veel ca. 9 tundi. Kuigi sellest seiklusest on nii mõndagi rääkida, pajatan praegu sporditegemisest. Siiski mainin ära, et kuigi jäin üritusega 87% rahule, on lennukid väljamõeldud asjapärast 😀

Kuna Alicantes oli bussi väljumiseni väga palju aega (väljub kell 2:20 öösel) ja ma ei olnud end kaua liigutanud, otsisin kotipõhjast rulluisud. Kui olin juba peaaegu linnale ringi peale saanud avastasin, et elu alles hakkab käima, kuna siesta sai läbi. Tegin teise ringi veel, mille käigus nägin ära ka kohaliku lihavõttepühade paraadi. GPSi peale ei pannud. Kõigi eelduste kohaselt sõitsin 2,5h väga väga rahuliku pulsiga.

Kuna kott oli niigi raske võtsin kaasa vaid seebikarbi, seetõttu on pildid tavapärastest veidi kehvemad.

Kõiki lainesõidufänne ootavad Kristiine keskuses kevadised maasikad. Saabusid 2009 aasta Quatro twin-fin’id ja neid saab nüüd uudistada Täismaja kampaania raames Kristiine keskuse vaba aja messialal.

fotograaf: Taavi Tiirik
surfikoht: [maui-map “Harku”]

Pärast Francisco Goya edukat osavõttu Cabo Verde lainesõiduvõistlusest, teatas Naishi tiim, et legendaarne Robby Naish osaleb 2009 aasta slaalomituuril. Üheks comeback’i põhjuseks on Naish’i brandi kolmekümnenda juubeli tähistamine. Lähemalt saab Naish’i mõtetest lugeda windsurfjournal’i intervjuust (sama google poolt tõlgituna).