maui.ee

See koht sobib eelkõige slaalomi või mõne muu rajasõidu harrastajatele. Aegajalt on ka võimsaid laineid, kuid ideaalsed lainesõidutingimused puuduvad. Siiski, väga edukalt saab harrastada ka lainelauasõitu. Temperatuur sõltub tuulesuunast ja on väga erinev. Suvel on Levantega, mis puhub idast, umbes 35 kraadi ja läänest puhuva Ponientega umbes 25 kraadi sooja. Talvel vastavalt ca. 25 / 15 kraadi. Kevadel kohaloldud 19 päevast olid 19 tuulega – tõsi küll, kolmel päeval oli nõrk formula-tuul. Neljal päeval sai sõita pisikeste 4-5 m2 purjedega, ülejäänud olid mõnusad slallipäevad tuulega 7-8 m/s. Kolmel päeval puhus Levante (soe, natuke pagiline, tugev maatuul), 16 päeval puhus Poniente (ühtlane meretuul). Kuna tegemist on suhteliselt suletud lahega, on veetemperatuur lähedalolevate sõidukohtadega (Tarifa, Canos de Mecca, Bolonia) võrredles soojem.

fotograaf: Jaanus Ree
surfikoht: [maui-map “El Puerto de Santa Maria”]

Purjelauaga vetteminekuks on üldiselt kaks kohta, kuigi ka alternatiivid on võimalikud:

Neist esimene on jahtklubi “Puerto Sherry” mida peetakse kohalikuks surfiklubiks. Rigada saab rohelisel vaibal, pärast sõidupäeva saab kamada mageda veega ära pesta ja varustust luku taga hoida (avatud 10-14 ja 15-20). Kui kamade “kuuri”-panemisega hiljaks jääd ei huvita see kedagi. Seetõttu soovitan riideid mitte kuuri jätta, muidu võib juhtuda, et pead kalipsos koju jalutama (kamad saab siis kaatritesse katete alla peita). Vetteminekuks on betoonist kaldtee, mis asub lainete eest kaitseks mõeldud kivimüüride vahel ja seal on põrkav ning pagiline tuul. Poniente puhul saab tihti näha kuidas välja merele ja tagasi kaldale lihtsalt ujutakse koos purjelauaga.

Teiselpool linna asuvas ilusas Valdelagrana liivarannas käivad kohalikud väikeste asjade ja lohedega sõitmas. Seal saab rigada kivisillutisest tehtud promenaadil ja sügavaks läheb võrdlemisi kiiresti. Rand on avatud Poniente’le. Levantega on seal maatuul ja siis käiakse speed’i sõitmas.

Linnas on mitmeid vaatamisväärtusi: loss, härjavõitlusareen, kirik, ilus rannapromenaad. Tore oli see, et randa ja linna lahutab korralik park, kus palava ilmaga külmadel kivipinkidel varju saab otsida. Mõnes kohas on isegi avatud wifi.

Kasulik on hispaania keelt osata. Mitmel korral tuli välja, et vaatamata inglise keele oskusele seda lihtsalt ei räägitud. Parim oli siiski see kui tellisin hispaania keeles Queso burgeri ja sain kaks saia ja juustutüki. Ei julgenud sealt restoranist endale rohkem süüa tellida ning läksin järgmisesse, kus palve peale “chicken please” serveeriti hoopis kala.

Kohalik ööelu tasub kindlasti vähemalt korra läbi teha. Kõigepealt populaarne ühiskondlik…, mis on mõeldud odava alkoholi tarbimiseks ja sõpradega kokkusaamiseks. Edasi pubidesse ning hiljem klubidesse.

Lugesin eile poole ööni raamatut sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt”, jäin koguni lugemise ajal randa magama ning ärkasin alles hommikul, kui tugev Poniente mind üles raputas. Peale seda, kui olin surfiklubis paar tundi päikese käes tukastanud, tegin üksi formulatrenni (teised olid slallikatega). Pärast komveerandtunnist trenni jaks lõppes. Kamadeks olid 9,8 ja R13 ning tuult 12-13 m/s. Muidu poleks läinudki, aga see oli siiski võib-olla mu viimane päev siin. Pärast pikemat taastumist harjutasin Tushingami slallipurje ja F2 freeride’kaga jibe. Kokku olin täna veepeal umbes 4 tundi.

[maui-gallery “200904_jaanus_hispaanias”]

Vahepeal olen kõvasti sõita saanud, kuid kuna tasuta internet on siin haruldane nähtus siis pole saanud kõike veel kirja panna. Iga sõidukorraga läheb uimetunnetus aina paremaks, eriti vasakul halsil. Tundub, et parema jalaga suudan laua edukamalt uimele lükata. Pean vist vasakule jalale hakkama eraldi üldfüüsilist tegema.

18.04 – Poniente… Täna oli meid veepeal rohkem. Hispaanlaste trenn on  teistsugune. Kui meil sõidetakse paar otsa üles ning oodatakse teisi järgi, et asja arutada, siis siin tehakse tihti pause, räägitakse 2-3 min. ning sõidetakse suunda muutmata edasi. Algul arvasin, et teemaks on ikka kuidas ja mida paremini teha. Nüüd aga kaldun arvama, et jutuks on eluolu ja kõik muu 😀 Puri: 10,7 ja uim R20.

19.04 – tugevnev Poniente. Kaldale, merele, kaldale, merele… ja nii 3 tundi jutti tõsist uimede ja trimmide testimist. Minu uimedest oli selle ilmaga minu jaoks ainuõige DEB R20. Trimmi sain ka paremaks. Madala poomiga on küll mugav sõita, aga kõrgust ei saa ja liiga kõrge poomiga samuti mitte.  Palju sõltus muidugi ka trapetsiotstest (iga poomikõrguse puhul katsetasin erinevaid pikkusi) – kui vähekegi rohkem tuult oli, sain normaalse poomikõrguse ja väiksemate aasadega kaalu paremini laua pealt ära.

21.04 – võrdlemisi nõrk Poniente. Kuna aga laine oli suur, sain silma järgi olusid hinnates tünga. Läksin 9,8ga ning hävisin teistega võrreldes nii kõrguses kui ka allatuules. Ühel hetkel teadvustasin endale, et nurgad pole täna minu teema, ning hakkasin uimel sõitu harjutama. Kohati tekib ulmeline lendamise tunne 😀 Teised ootasid mind alati viisakalt järele. Joovastav trenn oli. Uim R20 ja kokku üle 4 tunni.

22.04 – Levante. Selle suunaga on siin eriti sile, aga pagitab ja suheliselt lähestiku olnud sõitjad hakkasid ükshetk võrdlemisi erinevate nurkadega krüssama 😀 Suurimaks plusiks on aga tohutult soe õhk. Käisin esimest korda sel aastal shortsidega sõitmas. Purjeks 10,7 ja uim loomulikult R20.

23.04 – tugev Levante. Minu jaoks oli puhkepäev, kuna pool päeva ajasin linnapealt kamade pakkimiseks mõeldud toidukilet taga. Ülejäänud aja pakkisin asju nagu võileibu kilesse ja ootasin transamehi. Tüübid käisid küll sadama teises otsas, kuid ei vaevunud mulle ega oma ülemusele helistama, et asukohta täpsustada. Nad olid lahkunud lausudes “manjana”. Kui juhtunust teada sain, olid kõik teised juba trenni ära teinud ning maatuulega üksi minna ma ei julge. PS! Tänu Hardcorele saan enamuse oma “ülekilodest koosnevast pagasist” mööda maad Eestisse toimetada.

Vaata pilte.

Kui vesi natuke soojemaks läheb, avatakse samasugused lõbustuspargid ka Ristnas ja Väänas.

surfikoht: [maui-map “Hookipa”]

surfikoht: Sprecks

Pildiseeria lõpus teeb Graham Ezzy lauaparanduse kiirkursuse edasijõudnutele.

surfikoht: [maui-map “Ponta Preta”]

Täna oli kauaoodatud vaikse tuule päev. Tõstsin poomi kõrgemale ning sain kohe aru, kuidas keha raskus laua pealt kaob 😀 Hiljem tõmbasin ka trapetsiotsad väiksemaks ja see andis jälle natuke juurde. Kuna tingimused olid eelnevate päevadega võrreldes rahulikud (4-6m/s ja lainet oli vähe), lasin mõnuga üle 3 tunni jutti kuni tuul täiesti ära kukkus.

Gabriel Browne (BRA-50) kirjutab Floridast kuidas ta kaheksa sõitu kaheksast kinni pani:

Nädalavahetuse ilmaprognoos ei olnud kiita, kuid Miami puhul ei tea kunagi ette mis ilm tulla võib. Laupäeva hommikul oli väga vaikne aga lõunast hakkas tõstma ja kella kolme paiku tegime päeva esimese sõidu. Puhus perfektselt 11- ja 12-ruudustele (tuult oli nii 16-22 knotti).

Rada koosnes kahest ringist (üles- ja allatuuleots). Mul oli hea kiirus SB 162 ja [cref maui-sails-tr5-2009 TR5 XT 12’ga] ja võitsin kõik 4 sõitu, mis sellel päeval peeti. Loic Prantsusmaalt oma Starboardiga oli samuti kiire ja lõpetas teisena, Fernando oli kolmas.

Pühapäeval tegime veel 4 sõitu. Tuul oli nõrgem kui eelmisel päeval – esimeses sõidus umbes 8 sõlme ja teistes 12. Sõitsin jällegi oma [cref maui-sails-tr5-2009 TR5 XT 12’ga]. See puri on lihtsalt imeline – kiire vastutuuleotsal ja eriti kiire allatuult sõites! Kõikides sõitudes kasutasin purjel soovitatud downhaul’i (laupäeval oli mul +0,5 cm). Võitsin kõik sõidud!! : )

Formula ja slaalomi jaoks on Miami imeline. Vesi on sile ja sellel aastaajal on alati tuult. Tänan kõiki väga sõbralikke Florida inimesi!

Gabriel Browne BRA-50

Allikas ja pildid.

foto: bravenet.com

Järjest keerulisemaks läheb… Täna oli laine veelgi kasvanud ja teiste leidmine käis kohati juba purjetoppide järgi. Tuult oli ca 9m/s. Aga siiski läheb sõitmine iga päevaga aina paremaks. Kaaslasteks olid ESP-71 [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5 10,0ga] ja ESP-88 TR-4 10,0ga. Leedukad pakkisid kamad kokku ja sõitsid minema. Pilte näeb siit.

PS! Täna tegin 15 eurise hommikueine mis tegelikult maksis ca 3 euri. Ostsin juustu ning 3 burgeri saia : )

… ja polnud lihtsalt minu päev. Kõigepealt oli keegi mu ülestõmbamisotsa ära võtnud (ju läks tal seda rohkem vaja?) ja selle puudumist märkasin alles merel. Käisin kaldal ning sidusin tavalise otsa. Uuesti merel olles taipasin, et jahtklubi sulgemiseni on jäänud vaid üks tund. Võtsin kõiksugu pidurid maha ning katsusin endast selle lühikese aja jooksul maksimumi anda. Kuigi olid seni olnutest suurimad lained (ca 2,5m) ja tuult ka parasjagu ca 10-12m/s, lubasin endale, et chicken’it ei kasuta ning kiiruses ka alla ei anna. Tulemuseks sain kaks korralikku katapulti. Aga noh… nii vast tuleb ka areng 😀 Kaldale jõudes oli surfiklubi juba muidugi suletud ning oma 9,8 ja R20ne peitsin mingisse kaatrisse.