maui.ee

Nojah, ega ei oskagi midagi väga piltidele lisada. Eks te vaadake ise millest ilma jäite ja millest osa saite.

surfikoht: [maui-map “Ristna”]
fotograafid: Jaanus, Vahur, Eteri, Aivar Kamm

Tegime 1. aprillil lihtsalt jutukas nalja, aga kuna paistis, et keegi eriti õnge ei lähe ja ei usu ka, siis pidime ikka ise vette kobima. Pea pool tundi kannatas nii sõita, et käed märjaks ei saanud, siis panin täiega kivisse, sõitsin ühe uime alt ära, ja oligi õige aeg kaldale minna – Jaanus kibeles ka vette ja tahtis pildile. Nii mõnus oli jälle Ristnas metsa vahel lonkida ja vees muidugi ka.

surfikoht: [maui-map “Ristna”]
fotograafid: Jaanus, Taavi, Penny

Keegi DJ korraldas eelmisel õhtul surfijutukas suurejoonelise ja päris eduka Ristna-kampaania, mille õnge läksid Erno, Penny, Eiko ja ma muidugi ka. Ainus, kes kohale ei ilmunud, oli DJ ise.

Kummituslaevaga Muhumaa, mis jälle Rohuküla-Heltermaa liinile on toodud, kihutasime Hiiumaa poole, mööda peegelsiledat vett ja läbi paksu udu. Tegime suht. ettevaatlikuid nalju, ja korraks käis tõesti mõte läbi pea, et ehk peaks kohe sama praamiga tagasi koju sõitma : ) Ristnas oli pilt üsna sama – udu ja sile vesi. Aga poolteist tundi mõru huumorit tegid imet – vesi hakkas kergelt virvendama, taevas läks selgemaks, ja kui ma vette sain, olid 4,7 ja 75 kohe mõnusalt overpower‘is. Tuult hakati pisitasa järjest juurde kruvima, ja päeva lõpuks oli ammu juba tugev 4,2 ilm, umbes midagi sellist nagu eelmiselgi korral, kui Andres omale kargud sai.

Hüppasime ja kargasime veidi üle 2 tunni ja lõpetasime poolkuu- ja majakatulevalgel. Kividele, mida nüüd kõrge veega oli 10 korda rohkem, ei saanud õnneks keegi pihta. Veetase oli jah nii kõrge, lained harjumatult kalda lähedal, ja nagu Erno (ka nüüd quad‘imees) tabavalt ütles, siis välja merele sõites lõppes lainetsoon vahel enne ära, kui kivide tsoon alata jõudis. Ja maru ilus oli. Kalda all oli üks välismaiselt helesinise veega koht, madalalt käiv päike mängis pidevalt valgusega, vesi paistis imeliselt hästi läbi, ja õnneks oli ikka veel soe.

Penny filmis peakaameraga ja proovis meile muudkui otsa sõita. Tänutäheks üritasime talle pihta hüpata : )

surfikoht: [maui-map “Ristna”]

Täna hommikupoolikul oli Väänas kuidagi eriti hea. Tuult oli mõnusalt 4,7-le ja aeg-ajalt leidus ka siledaid laineid. Alguses veivasin paar korda supelranda välja, aga seal ei olnud midagi erilist – kõik oli kuidagi tuttav ja juba olnud. Siis leidsin panga alt lainelaua-spotist enda jaoks täiesti uue maailma. Vahel tulid sinna ikka eriti siledad lained sisse, suunaga otse suurtele kividele. Ja paaril korral sain nende lainetega RMK parklani välja sõita. Samas, vahel ei olnud seal üldse ilusaid laineid. Käisin vist 6 või 7 korda sellel pikal ringil.

See pisike videojupp on tehtud kohe hommikul kell kümme, unepuru veel silmis : ) Ja eilsest Ristnast ei ole sõnagi, sest seal oli sõnulseletamatult hea.

surfikoht: [maui-map “Vääna-Jõesuu”]

Jälle 2 järjestikust päeva paradiisis – Ristnas. Esmaspäeval puhus korralikult edelast, ja laineliinid ulatusid maailma serva taha. Võistluse päeval tulid ilusad lained settidena, mida pidi päris hoolega passima. Mõned liinid olid ülipuhtad ja -pikad, sõitsime 4,7 m2 purjedega.

Algus oli väga paljutõotav, aga siis keeras tuule kagusse, millega EMHI tegelikult ka ähvardas, ja lisaks vaikis ära ka. Veel napp tund aega ja oleksime double-elimination’i ära jõudnud sõita. Nüüd jäid miinusringis õige mitu põnevat sõitu pidamata ja plussringi finaal (Penny ja mina) samuti, millest oli veidike kahju. Pennyt ma küll nagunii võitnud ei oleks, kuid võimalus eesti meistrikatel kolmanda koha peale sõita lipsas täiesti teenimatult käest : )

Võistluse katkestamise otsus oli väga õige. Üksnes single elimination, mille finaali üritasime pärast sooja suppi ja pikka passimist siiski ära sõita,  ei oleks pooltki nii huvitav, kuna jätab liiga palju juhuse hooleks. Ilmselt oleksid paljud väljalangenud olnud suht pettunud.

PWA eeskujul hindasid kohtunikud kahte parimat lainet ja kahte parimat hüpet, heat’i kestus oli 8 minutit. Risnas on aga 8 minutit selgelt liiga lühike aeg – näiteks minu ja Erno heat‘is, kus lained olid tõeliselt ilusad ja õigeid laineid selle võrra lihtsam valida, jõudsime teha välja minnes 1 hüppe, siis kaks pikka lainesõitu, ja oligi aeg otsas.

Eesti Meistrivõislus lainesõidus on endiselt popp, meelitab isegi sellise jahedamapoolse ilmaga ligi väga toreda ja armsa seltskonna, ja selle eest väärivad aplausi kõik korraldajad, kohtunikud, kaasaelajad, sponsorid ja muidugi osavõtjad. Ah jaa, medaleid ei saanud seekord küll keegi, aga auhind parima lainesõidu eest – kast õlut – anti mulle. Kas see on nagu rändkarikas, eks? ; ))

Veidi pilte on Jaanuse lehel jree.ee

fotograaf: Jaanus Ree

Ristna on ikka müstiline koht. Isegi peaaegu-kagutuulega jõuavad lained just sellesse kõige õigemasse lahte ning sõjaväeossa ei olegi vaja minna.

Ilusad siledad lained tekivad muuli otsast veidi paremale, kus kaguga on täiega maatuul. Ja ega jahedama veega ei olegi enam tark sinna sellise tuule-suunaga ronida. Teisel päeval, kui kaldale hakkasime tulema, maandusime kõik üsna erinevates kohtades. Tublimad tulid muuli mööda jala ja julgemad ujusid ; ) Ma ujusin ca. 200 meetrit rinnuli-selili segatehnikas, ja katsetasin erinevaid taktikaid. Muuli suunas ujumisest ei olnud erilist abi, püüdsin kurssi võimalikult otse majaka suunas hoida, ja mitte Tõnise kombel maailma serva poole tüürida. Purje hoidsin siis meelega vees, et maatuul – olgugi et nõrk – ei segaks. Mingil hetkel hakkasid lained ka kaasa aitama, kuid õige vähe, sest uuesti murduma hakkasid nad alles vahetult kalda läheduses, kus jalad niigi kohe-kohe põhja ulatusid.

Aga jah, vesi oli veel mõnusalt soe ja päike soojendas käsi. Mõtisklesin seal näiteks, et kas kusagilt kaugemalt selliselt tagasi ujudes tunneksin veel ära selle õige hetke, mil taglas laua küljest lahti harutada, sellele hea tuju ja tänutundega järele lehvitada ja siis ainult lauaga kaldale ujuda? Või siis hoopis üritada märku anda, et on abi vaja. Ega 12-kraadises vees päris lõpmatuseni ka ei mõnule, ja seda, et kui kiiresti jahtumine tuleb – seda kogemust ja teadmist ju tegelikult ei ole.

Jaanus valis koolitöö tegemiseks päris hea koha – seisis aga muuli peal suure kivi otsas ja muudkui klõpsis pilte : ) Eks ta paneb need oma lehele kunagi üles ka. Ah jaa, see imepisike videojupp seal all näitab, et igat värvi quad’idega saab täitsa mõnusasti sõita ; ) Oi küll oli mõnus Ristna-tripp.

surfikoht: [maui-map “Ristna”]
fotograaf: Jaanus Ree

Oi oli ilus Ristna-trip : ) Muudkui hüppasime ja kargasime ning Jaanus ja Liis tegid kordamööda pilte.

fotograafid: Liis ja Jaanus
surfikoht: [maui-map “Ristna”]

8 kuud ootamist, ja ära jõudsime oodata selle ilusa päeva. Sellest tripist on ka päris-videosid.

surfikoht: [maui-map “Ristna”]

Juba hea mitu aastat ei ole ma “formulakamadega” sõitnud, kuid nüüd, seoses sooja suve tulekuga, sai see aeg ümber. Pealegi, kahtlustasin juba varem, et vaikse-tuule-kamad ei pea sugugi suured olema, ja nii ongi – 110 liitrisest lauast ja 7,7 ruudusest purjest saab minusugusele just paraja komplekti. Nendega saan praktiliselt olematu tuulega kihutada ja lisaks on nad kaasas tassimiseks ja üles rigamiseks mõnusalt pisikesed. Ja see kiirus… uskumatu, 100% rõõmu. Enne tänast päeva tundus Saadjärv veel üsna suur järv : ) Nüüd pean veidike veel õppima seda kaunist kunsti, aga siis, Tartu-kandi rahvas, ajage ka oma slallilauad vihaseks ja paneme joonele : ))

surfikoht: [maui-map “Saadjärv Äksi”]

Kui ikka iga päev tuuleprognoose ei vaata, siis võib vabalt hea Vääna-ilma maha magada. Seekord läks õnneks.

Pühapäeval käisime Tige ja Pennyga Topu vabastiiliparadiisi soojas vees sulistamas ja purjelauasõitu propageerimas. Õhtul olin juba tagasiteel Tartusse, kui Penny helistas ja käskis uuesti Tallinnasse kobida. Täitsa eikusagilt tekkis päris kobe laineprognoos.

Kuna Battery on nüüd kõik patarei-probleemid meie eest kenasti ära lahendanud, siis enam seda hirmu ei ole, et kaamera patakad liiga ruttu tühjaks saavad. Enne saab hoopis mälukaart täis : ) Täna püüdsin purki ka üsna hariva veestardi õppevideo, milles esmalt kukun parempoolses rannas vahuse laine pealt hüpates küljega vastu poomi ja siis keerutan seal lainetes nagu vurr umbes 2 minutit ja proovin veestarti teha. Iga kord kui purje jälle enam-vähem veest välja sain, sõitis järgmine laine üle ja olingi alguses tagasi. Seda veestardi-videot ma teie aja säästmiseks küll üles ei pane : ) Kroonika huvides valisin hoopis päris päeva algusest ühe lainete otsimise koha.

Hiljem kerisid lained ca. 2 meetriseks, kuid nii pisikesi lainurk-objektiiv nagunii välja ei näita. Oi oli mõnus päev.

surfikoht: [maui-map “Vääna-Jõesuu”]