maui.ee

Jõudsin peale pikka ja igavat bussisõitu Alicantest Tarifale, ja siit edasi Cadizi. Kuna puhus, oli esimese asjana vaja kiiresti veepeale saada. Kihvt oli see, et alles poole rigamise pealt meenus, et olin raha hääletamise ajaks igaks juhuks mastijala sisse peitnud, ning seepärast pidin asjad sisuliselt 2x kokku panema.

Tuult oli ca 3-6 m/s. Peale tunniajast sõitu 10,7 ja R20ga tuul keeras ning hakkas puhuma vahemikus 5-7m/s. Keeruline oli sõita, kuna tuul ja laine olid vastupidisest suunast. Kui eelnevalt arvasin, et R19 on suheliselt pehme (peale ju kirjutatud S–) siis täna kasutatu oli ikka hoopis pehmem. Lähemal füüsilisel võrdlusel teiste vaikse tuule uimedega (ka R20ga) on ta tõesti jäik uim.

Täna sain esimest korda katsuda [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5t]. Nimelt oli Fernando viimasega veepeal. Liikus päris hästi…

Kokku 2h 10min sõitu lühikeses kalipsos.

Reedel tekkis huvitav idee tulla häälega Hispaaniasse. Mõeldud – tehtud, juba pühapäeval seisingi käsi väljasirutatult Laagri bussipeatuses. Alicantesse jõudmine võttis ca 3,5 päeva, siit edasi bussiga Algacirasesse on veel ca. 9 tundi. Kuigi sellest seiklusest on nii mõndagi rääkida, pajatan praegu sporditegemisest. Siiski mainin ära, et kuigi jäin üritusega 87% rahule, on lennukid väljamõeldud asjapärast 😀

Kuna Alicantes oli bussi väljumiseni väga palju aega (väljub kell 2:20 öösel) ja ma ei olnud end kaua liigutanud, otsisin kotipõhjast rulluisud. Kui olin juba peaaegu linnale ringi peale saanud avastasin, et elu alles hakkab käima, kuna siesta sai läbi. Tegin teise ringi veel, mille käigus nägin ära ka kohaliku lihavõttepühade paraadi. GPSi peale ei pannud. Kõigi eelduste kohaselt sõitsin 2,5h väga väga rahuliku pulsiga.

Kuna kott oli niigi raske võtsin kaasa vaid seebikarbi, seetõttu on pildid tavapärastest veidi kehvemad.

Vastu tuult sõita on raske nii ratta kui ka purjelauaga. Täna võtsin meelega alustuseks ette pika krüssu otsa, ning jätsin lõpetuseks sikk-sakis allatuule. Ilm oli mõnus. Esimest korda julgesin ilma jopeta sõitma minna. Kokku: 84 km, 3h, keskmine pulss 138.

Oli mõnus kuid veidike külm surfipäev. Tuul puhus ja päike paistis, aga kuna mu kamad on mööda maailma laiali ei olnud mõistliku varianti veepeale minekuks. Tahtmine oli küll tohutult suur. Tegin rattaga Pirita ringrajal trenni, aegajalt vaatasin ka surfiklubi juurde, kas mõni purjelaudur on ehk peale läinud. Ainult lohetajaid silmasin. Täna kokku: 56 km, 2h 15 min ja keskmine pulss 130.

25… tõuge, 25… tõuge…, kuid mitte täna. Seekord oli 50… tõuge, 50… tõuge… Hoopis teine tera. Puhkepauside ajal sai väga suurelt ekraanilt Red Bulli surfivideosid vaadata 😀 Kokku 2500 m krooli ning 50m sellili.

Täna oli viimase aja parim rattailm. Temperatuur oli piisavalt madal ja palav ei haknud, samas oli ka meeldivalt soe ning varbad ei külmunud enam ära. Õhk oli mõnusalt niiske ja olulist tuult ka ei olnud. Tegin Tallinnale ringi peale (Pääsküla, Kakumäe, Kopli, Pirita, Viimsi, Mähe, Lasnamäe, Järve, Pääsküla). Aega kulus 3 tundi ning distants oli 80 km, kesmine pulss 142. Et treening vaid jalgrattasõidust ei koosneks, sörkisin peale tunnist pausi 40 minutit keskmise pulsiga 130.

Päeva krooniks oli ajavahemikus 22.30 – 00.00 tehtud sõbralik, kuid väsitav jalgpallimatš TTÜ 15cm paksuse lumekattega tenniseväljakul. Pall ei lennanud sugugi nii kergelt / kõrgele kui rannaliival või muruplatsil, samuti oli jooksmine raskendatud. Kukkuda oli jällegi väheke pehmem.

Ma ei suutnud esmalt otsustada, kas täna on õigem ütelda s**t suusa- või siis halb rattailm. Otsustasin siiski viimase kasuks, kuna suusatamises olen suhteliselt nõrk. Tõmbasin autojuhtide tähelepanu võitmiseks punase lycra suusajope peale, sõitin pool Tallinnat läbi ja olin läbimärg taevast tulevast lörtsist ja vihmast. Lumelauariietuse asemel oleksin võinud kalipso selga panna. Tore oli aga see, et 800 rattakilomeetrit said täis ning lõpuks ometi sain hakata veidike tugevamalt pedaale sõtkuma. Seetõttu ka kõrge keskmine pulss – 145. Distants tuli 52,9 km ja aeg 2h 11min.

Peale eilset võrratut suusatrenni pöörasin taastumisele liiga vähe tähelepanu. Sama võib ütelda ka söömise kohta. Seetõttu jäin lootma müüdile, et puder teeb tugevaks, valisin välja mannapudru ja läksin maanteerattaga grupitrenni.

Esimesel tunnil suutsin teistega enamvähem võrdset tempot hoida, kuid peale korralikumat tõusu, mis osutus ka vastutuuleotsaks, jõud kadus. MYTH BUSTED! Iga järgneva kilmoeetriga tõmbasin teiste tempot alla.

Trenni päästis 40km/h liikuv silotraktor, mis nullis meie jaoks vastutuule täielikult ära. Tegime sellise ringi. Kokkuvõtvalt: 2 tundi 20 minutit, 60 km ja keskmine pulss 140.

Veloga kõnniteel sõitmine on enestapp. Isegi siis kui teed nimetatakse jalgrattateeks.

Tänast maanteerattatrenni alustasin just “jalgrattateel”. Ei jõudnud suuremat hoogu arendadagi, kui ühest hoovist sõitis väga järsult välja helesinine Nissan. Sain meeldiva liu üle viimase kapoti. Peale esijooksu oli kõik ok. Käisime autojuhiga rattahoolduses ning „mõlgid“ tõmmati välja. Edasi suundusin Pirita Selveri taga olevale jalgrattateele. (3 h 10 min ja 72 km, keskmine pulss 131). Lisaks maastikurattaga rahulikus tempos tööle ja koju (40 min ja 10,7 km, keskmine pulss 121).

Õhtul käisime koos Hardcore ja Reginaga Glehnis suusatamas. Kuna ma ei ole üle aasta suusatanud, läks pulss tempo hoidmisel väga kiirelt piiraja lähedusse. Peale 40ndat minutit hakkas olukord normaliseeruma ja pulsisagedus langes aeroobsesse tsooni. Kokku: 1 tund, 13 km, keskmine pulss 155.

Ilusa päeva alustuseks ja eilsest väntamisest taastumiseks tegin maastikurattaga 40 minutilise trenni. Sõitsin 11 kilomeetrit, keskmine pulss oli 120 pööret minutis.

Tänaseks põhiteemaks sai rulluisutamine. Kuna tuul oli tugev, otsustasin esmalt linnast Piritale uisutada – vaatama, kas keegi segane on ehk veepeal. Täna siiski ei olnud, kuid surfiklubist leidsin Jaano ja Vello, kes seal kitarri mängisid. Tegin pillisaatel väikese puhkuse ning seejärel jätkasin. Et trenn lõbusam / tõhusam oleks, korjasin sõidu ajal teepealt käbisid. Kokku läbisin 32km, ajaga 2h 7min. Keskmine pulss oli 132. Enamuse ajast veetsingi Pirita Selveri taga oleval ringil.

Õhtuse telekavaatamise asemel otsustasin rahuliku trenni teha (“kahju”, et komöödiaseriaali “Rambo 4” alguse maha magasin). Seekord ujusin 2400m krooli ning 600m konna. Aeg koos riietumisega pidi olema alla 90 minuti, kuna trahviminuteid ei saanud.