maui.ee

Eile tegin üle pika aja ühe rattatrenni. Mõtlesin, et kuna ma ei ole ammu pedaale sõtkunud, teen rahulikult kerides väikese ringi, et mitte endale liiga teha. Esimese otsa kesklinnast Sauele võtsingi rahulikult. Pulss käitus vägagi võrreldavalt kuu aega tagasi tehtud trenniga. Siis aga ei suutnud vastu panna mõnusale taganttuulele, mis viis mind otse Piritale. Kiiruseks oli enamasti ca 45 km/h, kusjuures pulss jäi üllatavalt anaeroobse piirimaile (162). Pirital otsustasin end koguda. Vaatasin, kuidas Juss seisis 15 minutit kamad pea peal – mõeldes, kas merel on tuult või mitte. Niine ja Tartu Tom glisseerisid samal ajal vahelduva eduga. Tuul kukkuski kohe ära ning keeras 180 kraadi. Koju sõites sain veelkord taganttuult nautida. Katsusin hoida kiirust 40 km/h, kuid ilmselgelt olin juba veidike väsinud. Pulsikella vaadates nägin numbreid, mis ületasid 170’t, ja tõmbasin igaks juhuks tempot alla. Kulgesin edasi normaalse sõidukiirusega (ca 30-35km/h). Kella unustasin kahjuks käima panemata ning aega, läbitud distantsi, keskmist pulssi ja tempot seetõttu täpselt ei tea.

Lugesin eile poole ööni raamatut sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt”, jäin koguni lugemise ajal randa magama ning ärkasin alles hommikul, kui tugev Poniente mind üles raputas. Peale seda, kui olin surfiklubis paar tundi päikese käes tukastanud, tegin üksi formulatrenni (teised olid slallikatega). Pärast komveerandtunnist trenni jaks lõppes. Kamadeks olid 9,8 ja R13 ning tuult 12-13 m/s. Muidu poleks läinudki, aga see oli siiski võib-olla mu viimane päev siin. Pärast pikemat taastumist harjutasin Tushingami slallipurje ja F2 freeride’kaga jibe. Kokku olin täna veepeal umbes 4 tundi.

[maui-gallery “200904_jaanus_hispaanias”]

Vahepeal olen kõvasti sõita saanud, kuid kuna tasuta internet on siin haruldane nähtus siis pole saanud kõike veel kirja panna. Iga sõidukorraga läheb uimetunnetus aina paremaks, eriti vasakul halsil. Tundub, et parema jalaga suudan laua edukamalt uimele lükata. Pean vist vasakule jalale hakkama eraldi üldfüüsilist tegema.

18.04 – Poniente… Täna oli meid veepeal rohkem. Hispaanlaste trenn on  teistsugune. Kui meil sõidetakse paar otsa üles ning oodatakse teisi järgi, et asja arutada, siis siin tehakse tihti pause, räägitakse 2-3 min. ning sõidetakse suunda muutmata edasi. Algul arvasin, et teemaks on ikka kuidas ja mida paremini teha. Nüüd aga kaldun arvama, et jutuks on eluolu ja kõik muu 😀 Puri: 10,7 ja uim R20.

19.04 – tugevnev Poniente. Kaldale, merele, kaldale, merele… ja nii 3 tundi jutti tõsist uimede ja trimmide testimist. Minu uimedest oli selle ilmaga minu jaoks ainuõige DEB R20. Trimmi sain ka paremaks. Madala poomiga on küll mugav sõita, aga kõrgust ei saa ja liiga kõrge poomiga samuti mitte.  Palju sõltus muidugi ka trapetsiotstest (iga poomikõrguse puhul katsetasin erinevaid pikkusi) – kui vähekegi rohkem tuult oli, sain normaalse poomikõrguse ja väiksemate aasadega kaalu paremini laua pealt ära.

21.04 – võrdlemisi nõrk Poniente. Kuna aga laine oli suur, sain silma järgi olusid hinnates tünga. Läksin 9,8ga ning hävisin teistega võrreldes nii kõrguses kui ka allatuules. Ühel hetkel teadvustasin endale, et nurgad pole täna minu teema, ning hakkasin uimel sõitu harjutama. Kohati tekib ulmeline lendamise tunne 😀 Teised ootasid mind alati viisakalt järele. Joovastav trenn oli. Uim R20 ja kokku üle 4 tunni.

22.04 – Levante. Selle suunaga on siin eriti sile, aga pagitab ja suheliselt lähestiku olnud sõitjad hakkasid ükshetk võrdlemisi erinevate nurkadega krüssama 😀 Suurimaks plusiks on aga tohutult soe õhk. Käisin esimest korda sel aastal shortsidega sõitmas. Purjeks 10,7 ja uim loomulikult R20.

23.04 – tugev Levante. Minu jaoks oli puhkepäev, kuna pool päeva ajasin linnapealt kamade pakkimiseks mõeldud toidukilet taga. Ülejäänud aja pakkisin asju nagu võileibu kilesse ja ootasin transamehi. Tüübid käisid küll sadama teises otsas, kuid ei vaevunud mulle ega oma ülemusele helistama, et asukohta täpsustada. Nad olid lahkunud lausudes “manjana”. Kui juhtunust teada sain, olid kõik teised juba trenni ära teinud ning maatuulega üksi minna ma ei julge. PS! Tänu Hardcorele saan enamuse oma “ülekilodest koosnevast pagasist” mööda maad Eestisse toimetada.

Vaata pilte.

Täna oli kauaoodatud vaikse tuule päev. Tõstsin poomi kõrgemale ning sain kohe aru, kuidas keha raskus laua pealt kaob 😀 Hiljem tõmbasin ka trapetsiotsad väiksemaks ja see andis jälle natuke juurde. Kuna tingimused olid eelnevate päevadega võrreldes rahulikud (4-6m/s ja lainet oli vähe), lasin mõnuga üle 3 tunni jutti kuni tuul täiesti ära kukkus.

Järjest keerulisemaks läheb… Täna oli laine veelgi kasvanud ja teiste leidmine käis kohati juba purjetoppide järgi. Tuult oli ca 9m/s. Aga siiski läheb sõitmine iga päevaga aina paremaks. Kaaslasteks olid ESP-71 [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5 10,0ga] ja ESP-88 TR-4 10,0ga. Leedukad pakkisid kamad kokku ja sõitsid minema. Pilte näeb siit.

PS! Täna tegin 15 eurise hommikueine mis tegelikult maksis ca 3 euri. Ostsin juustu ning 3 burgeri saia : )

… ja polnud lihtsalt minu päev. Kõigepealt oli keegi mu ülestõmbamisotsa ära võtnud (ju läks tal seda rohkem vaja?) ja selle puudumist märkasin alles merel. Käisin kaldal ning sidusin tavalise otsa. Uuesti merel olles taipasin, et jahtklubi sulgemiseni on jäänud vaid üks tund. Võtsin kõiksugu pidurid maha ning katsusin endast selle lühikese aja jooksul maksimumi anda. Kuigi olid seni olnutest suurimad lained (ca 2,5m) ja tuult ka parasjagu ca 10-12m/s, lubasin endale, et chicken’it ei kasuta ning kiiruses ka alla ei anna. Tulemuseks sain kaks korralikku katapulti. Aga noh… nii vast tuleb ka areng 😀 Kaldale jõudes oli surfiklubi juba muidugi suletud ning oma 9,8 ja R20ne peitsin mingisse kaatrisse.

Täna mõtlesin, et teen vaba päeva, kuna peale mitut surfivaba kuud on ikkagi karm 4 päeva järjest trenni teha. Siiski läksin jahtklubisse päevitama. Kui mõned kohalikud oma asju üles panid mõtlesin, et lähen teen väikese purjega lõdvalt tunnikese. Nii ka läks. Ei pingutanud ei kõrgust, kiirust ega allatuult. Lihtsalt kulgesin vabalt ja üritasin uimel püsida. Kamad: 9,8 R20 tuult vast ca 7m/s. Väga mõnus oli!

Eilse linnaskäigu tõttu oli uni magus, kuid teadmine, et lähen elus esimest korda surfama, sundis üles ärkama. Algul sõitsime Conil’i, kuid väidetavalt oli tuul sealse laine ära rikkunud ja tulime tagasi Cadizi, kus saingi ligi 3 tundi “ujumist” harjutada. Paaril korral sain ka püsti lauale, aga igal korral sõitis laine ilma minuta minema. Väidetavalt oli mul alustamiseks liiga väike laud.

Pärast puhkust tegime ka 1,5 tunnise formulatrenni. Tuult oli ca. 8-9m/s ning lainet jagus ikka ka. Proovisin nüüd R20’t 9,8’ga. Kiirus oli hirmuäratav ja mitte ainult minu vaid ka GPS’i arvates. Selliste lainetega pole ma veel kunagi varem suutnud sõita 45km/h ja seda mitte ühe korra. Kuna olin hommikusest “ujumisest” ssuhteliselt väsinud, iis kaua vastu ei pidanud. Tavaliselt panin jala juba poole allatuule ajal chickenisse. Tänase vastutuule kohta võin aga ütelda vaid paar roppu sõna. Trenni tegime koos Fernando ja LAT-14’ga, kes üritas oma RSX lauga aegajalt hüpata ning hüppe ajal käega lauast kinni võtta 😀 Ühel hetkel pani ta ka korraliku katapuldi ja ma ei saanudki aru, kas see oli tahtlik (front loop) või mitte 😀 Tema puhul on see täiesti võimalik, et ta prooviski RSX’ga fronti. Fernando leidis aga üles TR-5 11.0 setingud ning oli enda üle jube õnnelik.

Täna oli ideaalne Formula ilm ca. 7 m/s. Lained olid väikesed kuid pikkade vahedega. Päike siras taevas ja sooja oli lühikese kalipso jaoks piisavalt ning rohkemgi veel. Meiega koos tegi trenni LTU-14 oma RSX’ga, millega ta liikus üllatavalt kiiresti edasi. Kokku olin veepeal peaaegu kolm mõnusat tundi 10,7 ja R20’ga.

Sööki tellides pettusin veidike – quesa burger ei pruugi sugugi olla juustuburger, vaid võib olla ka kaks saia, mille vahel on viil sulatatud juustu hinnaga 5 eurot. Turistilõks : (

Mere ääres oli pilt  samasugune nagu Pirital tugeva idakaga – tuult nagu poleks aga ilge jänes on peal. Läksin veepeale 9,8 m2 ja 13s uimega. Esimesed kümme minutit mõtlesin, et põgenen kiiresti tagasi kaldale. Suurest hirmust olin purje poomist liiga palju peale tõmmatud, ning seetõttu ei olnud ei kiirust ega ka stabiilsust. Hiljem, kui ennast juba soojaks olin sõitnud, hakkas midagi ka välja tulema. Nähes, kuidas minust kui postist möödutakse (näiteks Fernando TR-5 10ga), hakkasin vaikselt purjele pauna juurde andma. Sõit läks paremaks, tuli veidike kiirust ja stabiilsust. Lõpuks tahtsin minna kaldale uime vahetama, et proovida r20’t sellistes tingimustes. Kuna pean siin veel mõnda aega vastu pidama ning eelnev oli füüsisele päris karm, otsustasin hoopiski päeva lõpetada. Kokku: 1 tundi 40 minutit. Tuul oli vahemikus 10-13m/s ja lainetas korralikult.

Õhtul sõitsin veel 3h rullikatega mööda linna ringi. Käisin ka vaatamas kuidas kohalikud väikeste asjadega sõitsid.