maui.ee

Päeva esimeses sõidus puhus tuult täpselt 9,8le. Sõit õnnestus päris edukalt kuni avastasin, et unustasin ühe märgi võtmata. Ei hakkanud teisi petma lootuses, et äkki ei pandud tähele. Tegin kannaka ning läksin võtsin selle märgi ära. Kaotasin korralikult kohti kuid jäin ausaks.

Teise sõidu stardis, 3 sekundit ennem stardipauku, kaotasin kontrolli. Õnneks suutsin katapulti vältida. Küll aga jäin teistest tunduvalt allapoole st. segatud tuulde ja mu niigi nigel krüss oli veelgi raskem. Allatuules aga suutsin kohti noppida. Nii head allatuult pole ammu olnud.

Kolmas sõit oli peaaegu teise koopia. Krüss on endiselt jama… Tuult oli rohkem. Ühel hetkel vaatasin, et ees on veel tugevam pagi. Vastupidiselt tavalisele otsustasin teha paudi ning sellest tuuletäiendusest loobuda. Päeva kõige õigem otsus. Viimane pagi viskas nii mõnegi tugeva mehe katapulti. See oli mu päeva parim sõit. 22. koht.

Tore, et märgivõtmised tulid võrdlemisi täpselt välja.

fotograaf: Johannes Kaju
surfikoht: [maui-map “Vente”]

Täna läksin Piritale Leedu võistluse jaoks asju kokku pakkima. Kurbusega vaatasin, kuidas inimesed Pirital kamasid katusele tõstsid, et Püünsisse võistlema minna. Olin enam kui kindel, et ma ise veepeale ei lähe – slallikad on paranduses. Ootamatult sain Martinilt laenuks Starboardi 85l isonicu ja 6,2 rs:6 slallika. Eesmärgiks võtsin Püünsi “Papa Slalli” võistluse. Pele paari soojendushalssi pidin tõdema, et formula trennidega on väikeste kamade tunnetus võrdlemisi kadunud. Kui Pirital oli tuul väga OK, siis alates kuulimunast läks asi kahtlaseks. Veidike veel ja saimegi 30 minutit tiksuda (mis oleks üks Aegna maraton ilma tiksumata?) Kuna kaugelt paistis tuul tulevat, jäi vöör endiselt Püünsi poole.

Püünsi basseinis olid märgid juba vees. Peale paari jibe-katset panin tähele, et kohe-kohe algabki paljuräägitud “Papa Slalli” sõit. Tegin stardi kaasa. Sain minema peale Hardcore, Raoul minust pealpool tuult. Esimeses märgis leotasin purje, kuid siiski suutsin järgneval sirgel Aivarile ülestuult sõita ning tuule ära varastada. Hunnik roppe sõnu tuli 🙂  Ega see ilus minust ei olnud, polnud ma ju registreerunudki. Raoul oli juba väga kaugele eemale jõudnud selleks ajaks. Edasi võtsin tagasihoidlikult (loe: ei suutnud ennast käima pumbata) ning lasin Aivari mööda (loe: tema suutis glissi saada).

Tagasiteel oli õnneks ühtlane, võrdlemisi tugev tuul. Kuid laine oli keeruline. Jalad väsisid ära ja lisaks hakkas ka külm. Kindlasti aitas kaasa ka tühi kõht. Piritale jõudsin täpselt siis, kui avamerejahtidele anti stardisignaale. Paiknesin tol hetkel stardialas. Lainest polnud seal mitte kui midagi järgi. Paras pudru. Kuna liiklus oli päris tihe, suutsin nii mõnegi purjekaga napika teha.

Paar minuti hiljem istusin juba soojas saunas. Kokku täna 2,5h non stop slalli (va. 30 min. tiksumist) Tänud Martinile kamade laenamise eest!

fotograaf: Karmo Kalk
surfikoht: [maui-map “Püünsi”]

Peale pühapäevast raju võistluspäeva kaotasin organismist liiga palju vedelike ja üleüldse tekkis “mõnus” ületreenitus. Seetõttu võtan hetkel kõike väga rahulikult ning üritan maksimaalselt taastuda, et saaksin Baltic Cupil oma parima anda, või kui mõnel imelikul põhjusel sinna ei jõua siis Tartu rattarallil. Igal juhul on teada, et nädalavahetusel ootab ees järjekordne jõupingutus. Täna tegin koos Henriga tunnikese rattasõitu – mina maantekaga ja tema maastikurattaga mul tuules. Keskmist kiirust hoidsime 30 km/h peal.  Tore päikesepaisteline päev oli. PS! sõitsime Püünsi rannast ka mööda. Veetase on ikka väga madal.

Hommikul oli võrdlemisi vaikne ja rigasin 10,7 valmis. Viimasel hetkel tõstis päris korralikult ja starti lükati edasi. Kiiruga rigasin 10,7 maha ning 9,8 üles. Esimene sõit läks mul hästi – kõik märgid võtsin täpselt ning suuri vigu meelde ei tulegi.

Teise sõidu start läks metsa. Otsustasin vasaku halsi kasuks ning pidin pea kõigile paremaga tulijatele teed andma. Üleval märgis tegin ka topelt paudid. Viimases märgis oli äge võitlus Timo ja Gunnariga. Timo sai ees minema, mina järgi ning pärast Gunnar.

Kuna teises sõidus tuul kukkus, vahetasin purje suurema vastu. Tuul aga tuli tagasi ning olin seetõttu liiga vägevas ülepurjestuses. Ülemises märgis mõtlesin, et teen kohe jibe ning lähen kalda alla, et ehk on seal vähem tuult. Purje kukutasin vette ning kaotasin tublisti aega. Merka muuli juures puhus ikka liiga palju ja ma ei suutnud jalgu küljeaasadesse suruda. Mõtetu üritus ühesõnaga. Kaotasin paar kohta selle “mõttevälgatusega”.

Neljandas sõidus olin taas 9,8ga, aga ka see puri oli liiga suur, track oli ka liiga taga. Tuult oli nii palju, et sisuliselt ei suutnud kusagile liikuda ja olin ilma igasuguse kiiruseta. Surriving missugune. Korduvalt mõtlesin katkestamisele, kuid nähes konkurente käega katsutavas kauguses, lasin siiski edasi nii safe variandis, kui vägagi võimalik, sest purje veest välja tõmmata ma ei oleks jõudnud.  Kaldal avastasin, et väga paljud katkestasid.

Kokkuvõtvalt sain Pirita Formula EMV etappi kergekaallaste arvestuses kolmanda koha : ) Üldkokkuvõttes 11s, Timo ja Raouli vahel.

Twinniga üle vee sahistada oli mõnus. Lainet kahjuks ei tekkinudki : )

surfikoht: [maui-map “Ristna”]

Täna peeti formula eestikate esimene päev. Sõitsin vastavalt oma tasemele, mis tähendab, et tegin ka vigu mida oleksin pidanud vältima. Kaks sukeldumist keset sõitu olid andekad. Esimesel korral ei saanud jalga aasa ning panin katpuldi, teinsel korral sai jõud poole jibe pealt otsa. Hea oli see, et sain päeva lõpuks setingud paremaks – lühemad trapetsiaasad annavad ikka korralikult kõrgust juurde. Jagan praegu Himmaga 11ndat kohta. Homme tuleb tugev võitlus. Prognoos on pigem veivi kui formula oma 🙂

fotograaf: Johannes Kaju
surfikoht: [maui-map “Pirita”]

Kunagi olime koolis vene keele tunnis jaotatud taseme järgi kaheks rühmaks. Algul õppisin madalama tasemega grupis, hiljem pääsesin targemate rühma. Edasijõudnute grupis ei saanud ma esimestel tundidel peaaegu ühestki sõnast aru. Tundsin, et olen vales kohas. Sarnane tunne oli mul täna. Kui kamad rigatud sain, ei näinud ma enda “rühmast” kedagi. Silmasin vaid Martini, Erno, Henri, Tartu Tomi, Johannese ja Niine purjesid. Esimesed 10 minutit olin mina veepeal kõige kiirem mees…, sest teisi polnud. Edasi otse loomulikult kõige aeglasem. Henri oleks mulle krüssus küljepealt sisse sõitnud (No comment). Kashy annab ikka ulme nurgad, eks muidugi tihend poomi ja laua vahel ka parem. Edasi läks tuul päris tugevaks. Kuna homme on võistlused, ei hakanud ma jõu- ja ilunumbreid tegema ning vahetasin 10,7 kiirelt 9,8 vastu. Tänase trenni eesmärk oli testida, mis juhtub, kui lükata träkk täiesti taha (nagu carbonsugaris kirjas). Sain seda proovida lõpuks, kui Timo veepeale tuli. Kõrguse ja kiiruse vahe ei olnud enam nii suur kui laupäeval, kui oli samasugune flat ja sama tugev tuul. Siiski suutis ta peale pusimist minust mööda sõita (muidugi oli ta eelmisel korral väiksema purjega, nii et võrdlus pole nii ideaalne kui võiks olla).  Veidikese aja pärast hakkasid tekkima tuuleaugud ning otsustasin kiirelt lahkuda, et mitte koju tiksuda. Tegelikult puhus õhtuni välja. Minul kokku sõiduaega ca. 1,5 h.

Kuna tuult ei olnud, aga trenni teha tahtsin, liitusin Tartu Rattaralliks treenivate maanteeratturitega. 1,5 tundi tegin kaasa, siis aga otsustasin ületrenni kartuses otsa kodu poole keerata. Kui ei ole ikka stabiilselt trenni teinud, siis sellisele tempole pikalt vastu ei pea. Samas oli tore kogeda, et neljakesi sõites suudan juhtimisest järgmiseks korraks ära taastuda. Kokku tuli 2h 45min., 94 km, keskmine kiirus 34,2 km/h ja keskmine pulss 140 bpm.

16.05

Prognoos näitas mõistlikku ilma, kuid tänu briisile tekkis päris korralik tuul. Algul üritasin punnitada 10,7’ga, kuid osad olid isegi 12’stega peal. Pärastpoole võtsin 9,8, kuid mingil imelikul põhjusel ei saanud sellega kõrgust. Kokku olin veepeal üle kahe tunni.

17.05

Läksin koos Aivariga teistest varem veepeale. Esimesed 45 minutit tiksusin ja tuult ei olnud isegi pumpamiseks. Tegin ettepaneku ära koju minna, mispeale Hardcore juhtis mu tähelepanu selja taga olevale pagile, tänu millele sain lõpuks gliseerima. Ülejäänud 45 minutit saingi juba 80% sõita. Ja siis, kui tuul normaalseks muutus, pidin mina ära minema.

18.05

Täna jäin konkreetselt hiljaks. Veepeale minnes teadsin, et võin tüngalahtrisse juba linnukese kirja panna. Kuid kuna ilm oli soe ja päikesepaisteline, otsustasin siiski minna. Ühe korra sain ka glissi 🙂 Õhtul tegin Alariga koos ca. pooleteisttunnise tempoka (30-45 km/h) maanteerattatrenni. Üllatavalt pikalt suutsin anaeroobse pulsiga järjest lasta 🙂 kokku 42 km.

13.05

Juba märke vette viies olin kindel, et rigan 10,7 ja nii ka tegin. Ajal, mil kalipsot selga tõmbasin, hakkas rannas liiva lendama. Otsustasin rahulikult oodata kuni olukord normaliseerub. Poole tunni pärast andiski järgi, kuid kahjuks peaaegu et lõplikult. Algul sain ainult tiksuda, mõne aja pärast saabus järgmine pilv, mille alt tuli ka natuke tuult – 2,5 ringi rajasõitu ja siis 20 minutit koju tiksumist. Kuna päeva teema oli freestyle, siis proovisin minagi formulaga vaikse tuule vabastiilitrikke – puri 360 ja helitack 😀

14.05

Puhus terve päeva, aga kui õhtul merele jõudsin, oli asi juba kahtlane. Pool tundi sain mõnusalt sõita. Üritasin ka pagisid lugeda, kuid tulemuseta. Pärast tegin veel veidike pumpamistrenni.

Kuna energiat jäi natuke alles, olin  rõõmus, et Raoul oli sattunud rattaga surfiklubisse ning viitsis teha minuga väikese ring Pirita metas. Maastikurattaga küngastel üles-alla sõitmine on sama adrenaliinirikas kui maanterattaga 50ga läbi Tallinna kesklinna kimamine. Kuna pidurid korralikult ei töötanud ja mu metsasõiduoskused jätavad soovida, loobusin nii mõnestki künkast allasõitmisest.