maui.ee

Eelmisel nädalal korraldasime 2 startide ja märkidega formulatreeningut ja sattusin veepeale rohkem kaatri kui purjelauaga. Huvitav oli vahelduseks toimuvat kõrvalt vaadata: kuidas üritatakse erinevate strateegiate abil oma kohti parandada, mida teevad meie parimad startides teisiti jne.

Kuigi laupäeval võtsin eesmärgiks tööd teha, ei suutnud ma ikkagi vastu panna mõnusale meretuulele koos meeldiva päikesega. Ja üle pika aja leidis tee surfiklubisse üles ka vahepeal edukalt purjetamisega tegelenud Madis Väin. Esmalt arvasime, et tüüp tuli „väikese“ hilinemisega surfilaadale, kuid Madise eesmärk oli siiski merele minna. Rigasin samuti 11,0 ning uimeks sain kasutada Z-s’i. Super uim, kuid minu jaoks oli see selle ilmaga liiga suur. Jalad väsisid ära ning asendit kontrollida ei suutnud. Küll aga oli selgelt aru saada, et kiirendus on Debochiete omast tunduvalt parem. Lisaks oli arvatavasti purje „tack strap“ valesti paigutatud ning seetõttu tavapärasest keerulisem sõita. Madise kiirus oli minu omast tsipake parem. Triibutasime alguses niisama ning siis panime ühe halsiga Aegna alla ning teisega tagasi. Vahepeal tõstis piisavalt tuult, et minna väiksemate asjadega sõitma. Rigasin peaaegu 10se üles, kuid siis hakkas mingi hääl peas ütlema, et tuleb tagasi tööle minna. Hääled said võidu. Pirita teel koju sõites oli äge vaadata kuidas silmapiiril Martin ja Erno merd mööda linna poole kihutasid.

Tänast päeva [maui-map “Topu” “Topus”] ei oskagi kirjeldada, kindlasti elu kõige parem freestyle päev. Päev läbi 4.2 fullpower Steni lauaga, maailma suurim tänu talle selle eest ja edu talle välismaal :). Kella kahest pääsesime Taaviga (mitte maui.ee tiimraideriga :)) vette ja sõitsime kella kaheksani ehk üle kuue tunni pisut. Esimesel triibul vulcan ja flaka katse, teisel triibul spock ja flaka katse, kolmandal spocki crash ja siis järgnes maailma kõige hullem flaka crash üldse, tagumine jalg tuli aasast lahti, poomist lasin lahti ja esimene jalg jäi aasa, laud muidugi pöörles edasi, sellist tunnet pole ennem kogenud ükski crash pole nii valus olnud, aga 5 minutit rahu ja sõitsin edasi. Penny tegi flaka põhitõe ka selgeks, tundub kerge, igatahes järgnes grubby katse ja põlv selle trikiga nõus ei olnud küll aga spockid vulcanid ja shaka katsete katsed ka. Robi, kellel tulid asjad imelihtsalt, funnel shaka jne. tundub kerge :D, ütles mis mul valesti on ja järgmine kord võiks asjad ära tulla. Pennyl tulid ka Puneta ja vasakuga spock.

Kuigi ilmselgelt ei olnud ma veel eilsest välja puhanud, oli mul vaja minna Piritale SSW tuulega sõitma. Pilt oli super – ilusad lained, üldiselt sile vesi ning algul paistis ka tuult olevat. Jõudsin paar triipu edasi-tagasi sõita, kui hakkas sadama ja tuul vaikis. Vältimaks edasist 85l laua ja 6,2 purjega tuuletuses ja külmas vees ujumist, võtsin suuna tagasi kaldale. Kalda all tundus, et tuul tuli tagasi. Jibe ja uuesti merele… Loll mõte. Tiksusin tagasi ja kordasin sama veel 2 korda. Mis mul küll mõttes oli? Lõpuks ei tundud enam ei jalgu ega käsi ja läksin ära sauna.

Ükspäev tuleb ju ometi meil ka suvi…? Või pean tõesti minema poodi ning sügiseks planeeritud uue ja paksema kalipso ära ostma. Õhtul sõitsin muuseas ka teistesse randadesse ning nägin, et ma polnud ainus kes tünga sai.

14.06

Eelmisel nädalavahetusel, kui järjest viite kalavõrku kinni jäin, olin enam kui veendunud, et see on minu viimane Pärnu-surf. Kuid täna hommikul ma miskipärast ei mõtelnudki teiste kohtade peale. Murdusin ja juba natukese aja pärast harjutasin Pärnu lahel 85 liitrise slallika ning 6,2m2 purjega jibesid. Päeva lõpuks jäin päris rahule, kuna olin alles teist korda sel aastal väikestega vees. Pärnu oli SUPER – vesi umbes 16 kraadi, tuult meeldivalt ca. 14 m/s, ja kohati olevat isegi päike paistnud. Olin nii hoos, et ise ma seda ei märganudki. Küll aga nägin väga süngeid vihmapilvi, mille tõttu otsustasin päeva lõpetada. Kokku sõitsin umbes 3 tundi.

12.06

Algul läksin vette TR-5xt 11.0ga. Peale 40 minutit otsustasin purje väiksema vastu vahetada. Proovisin esmakordselt TR5 10,0’i, millega oli lausa lust sõita – ülistabiilne ning kergelt käsitletav puri. Allatuult läks nii lihtsalt, kõrgust oli aga raske hinnata, kuna sellega on mul sel aastal eriline jama. Kokku olin veepeal kolm ja pool tundi, tuult umbes 3-10m/s ning vesi oli tohutult sile… ikka müstiliselt sile muidu tšopise Pirita kohta.

PS! Võtsin vaevaks teha eelmise aastaga võrdluse ning tõepoolest – kui mullu olin 12ndaks juuniks käinud Eestis sõitmas 40 korda ja välismaal 10 korda, siis sel aastal olid samad näitajad vastavalt 24 ja 16. Tõsi, nii mõnigi päev läks ka muudel põhjustel kaotsi. Aga kui ma formulat ei sõidaks, oleksin sel aastal heal juhul 10x sõitmas käinud.

Eelnevatel päevadel lubas täna õhtuks tuult, hommikuks oli aga prognoos maha võetud. Seetõttu tormasin peale esimest tuule olemasolu märki Piritale, kus minuga liitusid veel Timo ja Martin. Saime tunnikese laseritele vette pandud märkide vahel sõita, kui seegi nõrk ja pagiline tuul otsa lõppes.

Täna sain esimest korda uut purje teistega võrrelda. Veidike oli vast krüss paremaks läinud, kuid surun end liiga ülestuult ja kaotan igasuguse kiiruse. Timo oma 12 ruudusega sai minust igatahes jagu. Kokku tuli täpselt tund aega glissis sõitu ja 20 minutit koju lonkimist.

Kaldale tiksudes silmasin, kuidas surfikooli lapsed, kes harjutasid vist järgmiseks Bacardi Fun’iks, tiksusid kaheksakujulist slaalomirada. Mõtlesin nendega liituda, kuid Jaak korjas märgid mu nina eest välja. Treenivad vast salaja ning ei soovi konkurentsi… See oli nüüd nali ning seda ei tohiks absoluutselt millegi muuna võtta.

Bacardi Fun on tore võistlus, millest saavad osa võtta kõik. Ükskõik missuguste laudade ja tasemega. Kord sobib ilm rohkem svertlaudadele, teinekord Formulatele ja vahel harva saavad ka freeride- ja slallilauad tugeva eelise teiste ees. Oodatud on siiski alati kõik. Põhiline on see, et oleks lõbus.

Täna oli võrdlemisi sportlik päev. Hommikul käisin üksinda sõitmas, et pingevabalt omas tempos ning oma nurgaga uue purjega tutvuda. Mingist hetkest hakkasin koos laseritega sõitma Ottosoni poolt vette pandud märke. Kokku olin ca. 2 tundi sileda vee peal, tuul oli väga pagiline. Ja tundub, et lõpuks sain trapetsiaasad enamvähem õigesse kohta.

Õhtul sõitsin rahulikus tempos 2 tundi jalgrattaga metsateedel. Trajektoril Saku-Saue-Laagri-Pääsküla-Harku-Laagri-Saku. Väga kosutav oli.

Täna puhus maatuul 2-8ms. Sõite tegime eilsest vähem.

Esimene sõit katkestati kuna tuul muutis suunda. Finišisirgel olin Aivari järel teine.

Teises sõidus suutsin teha hea stardi ning võitsin.

Kolmanda sõidu start tuli kehvemapoolsem. Ajal, mil liini ületasin, olid kõik põhikonkurendid juba esimeses märgis. Lootust andis seik, et Aivar ja Raivo sõitsid jibes kokku ning kukkusid. Sain neist mööda, kuid kaotasin ise järgmises märgis kamade üle kontrolli ja tegin värskendava supluse, mille käigus eelmises märgis ujujad minust uuesti mööda sõitsid. Tulemuseks 4. koht.

Neljandas stardis oli tohutu tunglemine. Kaks korda sain poomiga pikki pead ning pidin ise A.Valknale peale vajuma. Õnneks vette ma ei kukkunudki ning suutsin veel keset seda punti glissi saada. Järjekord jäigi samaks – Aivar ees, mina kannul. Lõpusirgel kadus tuul ning tekkis lootus Aivarist mööduda, kuna pagi jõudis minuni veidi varem. Küll aga mitte piisavalt palju aega varem. Aivar siiski esimene ja mina teine.

Viimases, 5.ndas stardis sain glissis minema, kuid ei suutnud märki välja krüssata. Teised formulistid said parema suunaga pagid ning jõudsid otse või kiiremini märgini. Lõpetasin neljandana.

Pujreks oli otseloomulikult [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5xt 11.0], uimeks Deb. R20.

Kokkuvõtvalt olen 39 punktiga 5ndal kohal. 2-7 kohtade vahel oli vaid 1 punkt. Tulemusi vaata siit.

fotograaf: Toomas Kasenurm
surfikoht: [maui-map “Pärnu”]

Täna oli mul siis lõpuks võimalus [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5 11.0 xt]’ga veepeale minna ning kohe ka võistelda. Kahjuks puudusid Formulat soosivad tingimused, kuid FUN oli ikkagi.

Peale mereleminekut ootasime umbes kaks tundi tuult. Tuule all mõtlen õhu liikumist üle 1m/s. Edasi sai liikuda vaid lauda jalaga lükates (nagu rula). Pidin juba peaaegu kaldale tagasi minema, kui kusagilt ilmus välja lippudega kaater ja varsti kõlaski esimene stardivile. Glissi saamine oli tol hetkel vaid unistus. Seetõttu võitsid sõidu svertlaudade omanikud. Ka Starboard Stardiga kihutati vormelitest mööda nagu nalja. Et selles asjas midagigi huvitavat oleks, proovisin peale sõitu purjelaual peapeal seista, mis on täiesti võimalik 🙂

Teine sõit oli äge just finiši poolest, kuna tuul keeras 90 kraadi ning pidin allatuule-slaalomis tegema vastutuule-finiši. Meele tegi rõõmsaks see, et sain käima pumbata.

Kolmandas sõideti rada tuule keeramise tõttu tagurpidi. Peale esimest tiksutud sirget said formulad käima. Raivo Saarm eesotsas. Naljakas oli see, et tuul oli ühelt poolt ning laine teiselt. Nagu olümpiamängudel 🙂 Sick…

Neljas sõit oli üks võrdlemisi raske tiksumine. Kuna tuul keeras jälle, pidime sõitma ka ülestuult, mida pole tiksudes formulaga üldse lahe teha.

Viiendas sõidus sain peaaegu glissis stardi, kuid hindasin liini kaugust valesti. Olin 2 sek enne starti liinil ja sukeldusin pikki liini alla, kuid kuna tuul kadus ära, kukkusin vette. Enam käima ei saanud ning tiksusin raja lõpuni. Finišis sai tuul üldse otsa ning viimased 20 meetrit ujusime Regina ja Randariga võidu. Tagasi kaldale sain tänu päästemeeskonnale, kes sidusid otsa ümber mastijala ning tõmbasid mind jetiga kaldale. Mina hoidsin samal ajal purje püsti. See oli päeva kõige pikem glissitud ots 🙂

Purjest ka veidi: Esmapilgul, külgtuules tiksudes, on [cref maui-sails-tr5-2009 TR-5 XT] omaduste kohta raske midagi ütelda. Küll aga oli tunda, et pumpamine on suhteliselt vähe vaevanõudev. Kämbrid käisid kergesti ümber. Kõige rohkem meeldis uute kamade puhul poom, eriti mastikinnitus. Jube lihtne oli muuta poomi kõrgust. Üldiselt nõuab puri harjumist – nagu ikka uute asjade puhul.

Hommikul startisime Ingaga, kellel oli eksam ja keda pean tänama kõige eest, umbes kella ühest. Kui kohale jõudsime, tundus asi nutune ja Andres rigas juba 6.0, mis oli tõsine viga, sest kui me kõik taha tiksusime oli minu 5.0 korralikult overpoweris. Spockid, flakad, shakad, grubbyd – katsed olid head, aga mitte ühtegi ei maandunud ära, (vulcan ei ole trikk :)) Ingvaril oli muidugi super päev, all locked, hakkas isegi double spocke harjutama, ja nüüd kuna laud on totaalselt ribadeks sõidetud hakkab #2 pihta, mille tulemusi saate varsti näha 😉 aru sain ka sellest et mida rohkem ma sõidan, seda rohkem ma sõita tahaks.

Teine päev Ventes oli erinevalt prognoost päikesepaisteline ning seetõttu tekkis ka termotuul. Purjeks otsustasin võtta vanema 10,7 ning uimeks R13s kuna kartsin, et merel on tuult rohkem kui kaldalt vaadates tundub. Tegelikuses oli asi vastupidi ja 10,7 oli väga õige suurus. Enamasti sain allatuules küljeaasadeski hakkama. Tagantjärgi päeva üle mõteldes ei saa isegi aru kas mul oli eesmärgiks sõita võimalikult kõrgele kohale või hoopiski märkidega kakelda. Nimelt suutsin kolm korda suurele poile otsa sõita. Neist kahel esimesel korral olin tegemas viimaseid ülestuult pumpamise liigutusi, et märgist mööda saada. Mõlemal korral sõitsin laua märgi alla kinni. Teisel korral veel nii suure hooga, et seda võis juba tinglikult nimetada märgi ründamiseks. Märk kukkus igatahes küllili. Kolmandal korral tegin paudi väikese varuga ning jäi ruumi allatuulepöörde kiirenduse tegemiseks. Peale kiirendamist, nüüdseks juba küllili oleva märgi juures, takerdusin ankru otsa taha. Tegin katapuldi. Päeva kohad olid esimese päevaga võrreldes väga palju tagasihoidlikumad.

Kolmandal päeval tehti üks start, kuid sõit katkestati hiljem tuule puudumise tõttu. Tuult küll oli, aga väga pagiti, ning toimus tohutu loterii. Üles märki jõudsin enne Aivar Kadakat (leedu keeles Kajakas), kuigi stardi tegi ta minust tunduvalt parema.

fotograaf: Johannes Kaju
surfikoht: [maui-map “Vente”]